Võru Kreutzwaldi Gümnaasium
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium oli üldhariduskool, mis asus Võrus aadressil Kooli 7.
Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi tegevus lõpetati 1. juulist 2015 seoses Võru linna koolivõrgu ümberkorraldamisega.[1] Senise Kreutzwaldi gümnaasiumi koolihoones aadressil Kooli 7 alustas tegevust Võru Kreutzwaldi Kool (põhikool). Gümnaasiumiharidust pakub alates 2015/2016. õppeaastast Võrus aadressil Seminari 1 tegevust alustanud Võru Gümnaasium.
Ajalugu muuda
Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi eelkäijaks peetakse Võrumaa Rahvahariduse Seltsi venekeelsest poeglaste gümnaasiumi (mõnes allikas reaalgümnaasium[viide?]), mis sai 1918. aastal õiguse jätkata eestikeelse koolina. Eestikeelne Võrumaa Rahvahariduse Seltsi Poeglaste Gümnaasium alustas tööd 10. septembril 1918. Aastatel 1918–1920 oli koolijuhatajaks Aleksander Raudsepp. Õpilasi oli esimestel õppeaastatel 311–446, õppetöö oli tasuline. Paralleelselt tegutsenud tütarlaste gümnaasiumi juhatas pastor Artur Sommer.[1]
Vabadussõja tõttu oli kooli tegevus 1918. aastal katkendlik.[1] Suurenes vaesematest peredest pärit õpilaste arv, tunniplaanist lülitati välja usuõpetus, kooli raamatukogu täiendati mõisadest hangitud saksakeelse kirjandusega. Kui 1918. aastal kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun, sai koolist nõukogulik õppeasutus, nn töökool, millele anti Võrumaa õpetajate konverentsil nimeks Võru Töörahva Keskkool. Suurema osa 1919. aasta kevadsemestrist oli kool suletud, seejärel taastati endised gümnaasiumid, sh õppemaks. Direktoriks sai Johan Koemets.[1][2]
1924. aastal oli tütarlaste gümnaasiumil kaks haru – humanitaarne ja kodumajanduslik. Klasse oli kokku kümme, 273 õpilasele jagas õpetust 22 õpetajat. Poeglaste gümnaasiumis sai õppida humanitaar- või reaalharus. Klasse oli 11, õpilasi 325 ja õpetajaid 21. Kool tegutses esimeses koolihooneks ehitatud hoones Võrus aadressil Jüri tänav 42. Samas majas tegutses hiljem Võru Täiskasvanute Gümnaasium. 1924. aastal ehitati lapsevanemate rahalise abiga kooli puitosale juurde kiviosa.[1]
Kaks gümnaasiumi ühendati 1929. aastal ja moodustati Võrumaa Rahvahariduse Seltsi ühisgümnaasium. Direktoriteks olid Edgar Oissaar, Johan Koemets ja Feliks Pettai.[1] Hiljem Võru Eragümnaasium.
1944. aastal korraldati koolisüsteem ümber. Kaotati õppemaks, hakati õpetama vene keelt ja kirjandust, NSVL ajalugu ja geograafiat. Kool hakkas kandma nime Võru 1. Keskkool. Kool tegutses endistes ruumides, direktorid olid Johan Koemets, Armanda Zarutskaja, Alice Tomberg ja Eduard Jupets.[1]
Friedrich Reinhold Kreutzwaldi 150. sünniaastapäeva raames anti koolile 1953. aastal Friedrich Reinhold Kreutzwaldi nimi – Friedrich Reinhold Kreutzwaldi nimeline Võru 1. Keskkool.[1]
1958. aastal sai direktoriks Ilmar Reiman. 1960. aastal koliti uude, suuremasse hoonesse, mida tänapäeval kasutab Võru Kesklinna Kool. Seal jätkus ruumi 880 õpilasele, rajati spordiväljak, internaat ja kooliaed. 1960. aastatel oli koolis võimalik omandada lukksepa, loomakasvataja, maaler-krohvija, põllumajanduse mehhanisaatori, õmbleja, müüja või pioneerjuhi eriala. Alguse sai matemaatika ja inglise keele süvaõpe.[1]
.jpg)
1974. aastal koliti 1392 õpilase projekteeritud hoonesse aadressil Kooli 7. Sellele hoonele tehti 1988. aastal juurdeehitus, rajati ka spordiväljak ja kooliaed. Kujunes välja süvaõppega klasside süsteem, hakati korraldama sisseastumiskatseid.[1]
Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ajal töötati välja kooli arengukava. Osaleti mitmes riiklikus projektis, nagu "Omanäoline kool", "Uuriv õppimine", tekkisid väliskontaktid. Gümnaasiumiosas hakati hindama kümne palli süsteemis. Uuendati süvaõppega klasside süsteemi ning õppimistingimusi. Kooli juhtisid Ott Ojaveer ja Katrin Martinfeld.
Alates 1997. aastast kandis kool nime Võru Kreutzwaldi Gümnaasium.[1]
2013/2014. õppeaastat sai kool alustada põhjalikult renoveeritud koolimajas.
Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis oli võimalik õppida viiel õppesuunal: infotehnoloogia, loodusteaduslik, matemaatika - inglise keele, sotsiaal- ja humanitaarõppesuund. Põhikoolis sai õppida süvendatult inglise keelt.
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium suleti 30. juunil 2015, kooli õpilased jätkasid õpinguid Võru Kreutzwaldi Koolis, mille motoks sai Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi kauaaegne tunnuslause "Ülemaks kui hõbevara, kallimaks kui kullakoormad tuleb tarkus tunnistada".
Direktorid muuda
- 1918–1920 Aleksander Raudsepp (poeglaste gümnaasium)
- 1918–1918 Artur Sommer (tütarlaste gümnaasium)
- 1920–1929 Johan Koemets (Võru Töörahva Keskkool)
- 1929–1932 Edgar Oissar (ühisgümnaasium)
- 1932–1940[3] Johan Koemets
- 1941–1944 Feliks Pettai
- 1944–1945 Johan Koemets
- 1946–1949 Amanda Zarutskaja
- 1949–1950 Alice Tomberg
- 1950–1958 Eduard Jupets
- 1958–1991 Ilmar Reiman
- 1991–2001 Ott Ojaveer
- 2001–2015 Katrin Martinfeld[2]
Tuntud vilistlasi muuda
- Kristiina Johanson, arheoloog
- Maarja Kaaristo, etnoloog
- Tuuli Koch, ajakirjanik
- Kadri Koreinik, sotsioloog ja keeleteadlane
- Janika Kronberg, kirjandusteadlane
- Lembit Kuhlberg, arst
- Lauri Leis, kergejõustiklane
- Priit Narusk, murdmaasuusataja
- Navitrolla, kunstnik
- Tarmo Noormaa, muusik
- Janno Reiljan, poliitik ja majandusteadlane
- Villu Reiljan, poliitik
- Timo Vendt, muusik
- Igor Taro, poliitik ja ajakirjanik
- Taago Tubin, lavastaja
- Anti Saarepuu, murdmaasuusataja ja treener
- Sven Začek, loodusfotograaf
- Arne Sirel, suusataja ja sporditegelane
- Ave Mattheus, kirjandusteadlane
- Lauri Hussar, riigikogu esimees, poliitik ja ajakirjanik
- Jan Rahman, luuletaja
- Evar Saar, keeleteadlane
- Ain Mäeots, näitleja ja lavastaja
- Hilje Murel, näitleja
- Jaanus Harro, psühhofarmakoloog
- Vallo Tillmann, arst ja arstiteadlane
- Aigi Rahi-Tamm, ajaloolane
- Raili Marling, keeleteadlane ja kultuuriuurija
- Sten Karpov, näitleja