Ava peamenüü
Artiklit tuleb tõlkida ja kohandada!

Võrguadapter või võrgukaart (inglise k network interface controller (NIC) ehk võrguliidese kontroller) on arvuti või mõne muu seadme riistvara osa, mille kaudu ühendatakse seade arvutivõrku, nt Internetti või kohtvõrku.[1]

Võrgukaart
Network card.jpg
1990ndatest pärit Etherneti võrgukaart, mis ühendati emaplaadile läbi ISA siini.
Ühendub

Emaplaadi võimalikud ühendused :

Võrkude loetelu, kuhu võimalikud ühendused :

Kiirused 10 Mbit/s
100 Mbit/s
1000 Mbit/s
kuni 160 Gbit/s
Levinumad tootjad Novell
Intel
Realtek
Broadcom

Enamikul uuematel arvutitel on emaplaadile sisseehitatud võrguadapter, mis pakub kas Etherneti liidest või traadita Wi-Fi-ühendust. Võrguadapter võib olla ka arvuti laienduskaart ehk võrgukaart, mis sisestatakse emaplaadi pessa. Eraldi võrgukaarti võib vaja minna, kui ühendatakse võrguliidese ehk ühenduspesa kaudu, mida emaplaat ei toeta, või kui on vaja luua otseühendusi rohkemate seadmetega. Võrgukaart oli levinud vanemates arvutites.

Juhtmega võrgu puhul ühendatakse kahe seadme võrguliidesed võrgukaabliga. Näiteks võib arvuti ja ruuteri omavahel ühendada Etherneti kaabliga. Võrguadapteril võib olla mitu võrguliidest. Kolme või enama seadme omavaheliseks andmevahetuseks on vaja võrguseadmeid, mis oskavad andmeid suunata õigetele seadmetele.

Võrguadapteri eesmärkRedigeeri

Võrguadapter moodustab OSI mudelis füüsilise kihi ja kanalikihi. Füüsiline kiht tegeleb andmete füüsilise edastamisega, näiteks elektrisignaalide edastamisega kaabli kaudu või raadiolainete edastamisega traadita ühenduse puhul. Andmekiht vastutab füüsilises kihis andmete edastamisel esinenud vigade avastamise ja parandamise eest. Võrku ühendatud seadmed suhtlevad üksteisega kasutades võrguprotokolle ja saates üksteisele andmepakette.

Kuigi on olemas ka teisi võrgutehnoloogiaid (näiteks lubaringvõrk), on Ethernet levinud peaaegu kõikjal alates 1990-ndatest. Igal Etherneti võrguliidesel on unikaalne 48-bitine seerianumber, mida nimetatakse MAC-aadressiks. Seda hoitakse kaardil paiknevas püsimälus. Üldiselt saab eeldada, et ei ole olemas kahte samasuguse MAC-aadressiga võrgukaarti, kuna müüjad ostavad aadresse IEEE-st. Unikaalsed aadressid määratakse kaartidele nende tootmise ajal.

RakendamineRedigeeri

Kaart rakendab elektroonilisi lülitusi, mis on vajalikud suhtlemiseks spetsiaalse füüsilise kihi ja andmekihiga nagu Ethernet või Token ring. See annab aluse võrgu täielikule protokollistikule, lubades suhtlemist väikestes arvutirühmades samas LAN-is ja läbi suurte võrgustike suunatavate protokollidega nagu näiteks IP.

Info edastamiseks on olemas neli tehnikat. Võrgukaart võib kasutada neist ühte või rohkemat.

  • Küsitlus on see, kui mikroprotsessor uurib programmi kontrolli all oleva seadme staatust.
  • Programmi sisend/väljund on see, kus süsteem alarmeerib kõnealust seadet, lisades seadme aadressi süsteemi aadressi transformaatorisse.
  • Katkestamisele orienteeritud sisend/väljund on see, kus seade annab mikroprotsessorile teada, et ta on valmis andmeid edastama.
  • DMA ehk (otsene mälu juurdepääs) inglise keeles (direct memory access) on see, kus intelligentne seade eeldab süsteemi transformaatori kontrolli, et saada mälule otsest juurdepääsu. See eemaldab protsessorilt koormuse, kuid nõuab, et seadmel oleks endal eraldi protsessor.

Tavaliselt on võrgukaardil RJ45, BNC või AUI pesa, kuhu on kinnitatud võrgukaabel ja mõned LED-id, et kasutajale märku anda kas internetiühendus on olemas ja kas toimub mingi andmeedastust.

Tavalised võrgukaardid on saadaval kiirustega 10/100/1000 Mbit/s. See tähendab, et nad toetavad maksimaalset mõttelist edastuskiirust 10/100/1000 Mbit/s. Mõnikord kasutatakse sõnu "võrgukaart" ja "kontroller" vaheldumisi, kui räägitakse võrgustikust, sest kõige tavalisem võrguseade on võrgukaart. Olgugi et kaart on enamkasutatav sõna, ei ole see kõikehõlmav. Kontroller võib tähendada kaarti, mis installitakse arvutisse või varjatud seadet, mis on juba emaplaadile sisse ehitatud: ruuter, lisakaart, printeriliides või USB-seade.

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri