Väike-Paljassaare tähtfort

Väike-Paljassaare tähtfort on Tallinna lähedale 1726–1727 Vene võimude poolt rajatud Tallinna kindluse suhtes ettenihutatud kindlustis (tähtfort), mille eesmärk oli eelkõige Tallinna sõjasadama ja selle läänepoolse sissesõidu kaitsmine. Sarnast ehitist olid plaaninud juba Rootsi võimud 17. sajandi I kolmandikul, kuid suure maksumuse tõttu neid plaane ei teostatud ja Rootsi aja lõpu kindlustustööde aegu keskenduti peamiselt Tallinna linna ümbritseva muldkindlusvööndi väljaehitamisele.

Väike-Paljassaare tähtfordi rajamise põhjustas Vene keiser Peeter I surmale 8. veebruaril 1725 järgnenud ootus, et Venemaa sõjaline võimsus Läänemerel ei suurene enam oluliselt. Seepärast tõid Suurbritannia ja Taani 1726. aasta suvel Soome lahele oma laevastikuüksuse. Venemaa vastas sellele jõunäitamisele Tallinna ümbrusesse vanade ettenihutatud rannakindlustiste (Läänepatarei, Idapatarei) korrastamise ja suurendamisega ning uute ehitamisega (Miiduranna tähtfort ja Naissaare bastionaalfort ning Tsitadell).

Väike-Paljassaare tähtforti tugevdati oluliselt keiser Paul I 1796. aasta kaitsekava järgi ning sealsed muldvallid vooderdati kividega. Kohe 19. sajandi algul ehitati fordist edelasse vall ühe suurtükipatarei jaoks, et paremini katta Tallinna reidi lõunaosa. Forti ehitati 1810. aastal kivist vahtkonnamaja, 1834. aastal püssirohukelder ja kuulikuumutusahi. 1834. aastal oli fordis 16 suurtükki ja 180 meest, kes elasid puidust kasarmutes. Valle ja nende rinnatisi korrastati aastatel 1846–1848.

Hiljem pole tähtfort enam Tallinna kaitsekavades sisaldunud ning 1857. aastal on märgitud, et forti kui sellist pole enam olemas. Samas on 1866. aastal märgitud vallide ja vahtkonnahoone varemeid. Need lammutati 1867. aastal. Ühel 1876. aasta kaardil on endist märgitud kui sõjalaevade õppelaskmise märklauda (saksa keeles Schussziel der Kiegsschiffe), mistõttu fordi maapealsed ehitised on õppelaskmiste käigus suuremalt jaolt hävinenud. Tänapäeval on tähtfordi säilmed jäänud endiste sõjaväeladude ning praeguse teeristmiku ja heinamaa alla bussi nr 59A lõpp-peatuse ümbruses Pikakari ranna lähedal.

KirjandusRedigeeri

  • Heino Gustavson. "Tallinna rannakaitse kuni 1864. aastani". ENSV TA Toimetised, Ühiskonnateadused 37/ 2. Tallinn 1988
  • Heino Gustavson. "Tallinna vanemad merekindlused". Olion. Tallinn 1994