Väärtuste realiseerimise teooria

(Ümber suunatud leheküljelt Väärtuste pragmaatika teooria)

Väärtuste realiseerimise teooria (values-realizing theory) ehk suhtluse kontekstis ka väärtuste pragmaatika teooria (values-pragmatics theory) on Bert H. Hodgesi väljatöötatud taju, tegevuse ja tunnetuse psühholoogiline käsitus, mille järgi väärtused on reaalsed hüved, mis määravad tegevusvälju "ökosüsteemides".[1]

Näiteks autojuhtimisel tekib juhi tegevust suunav turvalise sõidu väli (Gibson, Crooks 1938), mida piiravad takistused (näiteks hooned, puud ja teised autod) ning mille suurus ja kuju pidevalt muutub. See on ka sotsiaalne väli, sest see sõltub teiste juhtide tegevusest. Väärtused määravad tegevusvälja ja on kohustuslikud, sest kui turvalisust, liikumisvabadust, hoolikust (näiteks pikivahe hoidmisel), sallivust ja muid väärtusi piisavalt ei realiseerita, siis tegevusväli sõna otseses mõttes lakkab olemast (Hodges 2007).[2]

Väärtused ei ole inimestes ega asjades, vaid suhtele esitatavad reaalsed nõuded. Väärtused piiravad tegevuse ja taju võimalusi, isegi kui neid nõudeid ei teadvustata või ei tunnistata. Näiteks turvalise sõidu väli ei ole juhi projektsioon, vaid eksisteerib ka siis, kui juht ei vaata. Ta ei eksisteeri mitte asjades, vaid on dünaamiline heade ja halbade võimaluste väli, mis kohustab juhti asjade suhtes pidevalt tegutsema. Väärtused moodustavad reaalsed ontoloogilised, episteemilised ja eetilised nõudes võimalikele tegudele; need ei ole sotsiaalsed normid, isiklikud eelistused ega bioloogilised vajadused. Indiviidid või rühmad võivad konkreetseid paremini või halvemini tähele panna, aga väärtused ei ole nende omad, vaid väärtused määravad hüved, mis teevad nende olemasolu ja tegevuse võimalikuks.[3]

Iga psühholoogilist tegevust kitsendab mitu hüve, asi ei ole kunagi ainult ühes väärtuses, näiteks turvalisuses, täpsuses või tõhususes. Kui hoolitaks ainult turvalisusest, siis ei hakatakski autot juhtima; kui hoolitaks ainult hoolikusest, muutuks juhtimine sallimatuks ja seetõttu ebatõhusaks ja ebaturvaliseks. Autojuhtimist kui väärtusi realiseeriva tegevust ei saa taandada eesmärgi taotlemisele (Hodges, Baron 1992). Väärtused on organiseeritud heterarhiliselt: puudub väärtuste kindel hierarhia, vaid eri aegadel ja eri ülesannete puhul on väärtuste järjekord erinev, et kõik väärtused realiseeruksid (Hodges 2009:632). Näiteks autojuhtimisel on mõnikord esiplaanil kiirus ja hoolikus, mõnikord turvalisus. Tegu pole lihtsalt kompromissiga, sest mõnikord nõuab turvalisus suuremat kiirust ja suuremat hoolikust. Hea autojuhtimine on pidev balansseerimine, et muutuvas olukorras kõiki väärtusi realiseerida.

Viited muuda

  1. Hodges jt 2014.
  2. Hodges jt 2014.
  3. Hodges jt 2014.

Kirjandus muuda