Ava peamenüü
Uus-Madalmaad
Nieuw-Nederland
1614–1667
1673–1674
1674–1678
Statenvlag.svg New Netherlands Seal Vector.svg
Uus-Madalmaade lipp Uus-Madalmaade vapp
puudub
Valitsusvorm Koloonia
Pealinn Uus-Amsterdam
Rahaühik rijksdaalder
leeuwendaalder

Uus-Madalmaad (hollandi keeles Nieuw-Nederland), harvem Uus-Belgia (ladina keeles Nova Belgica või Novum Belgium), oli Seitsme Madalmaa Ühendatud Vabariigi koloniaalne provints Põhja-Ameerika idarannikul Hudsoni jõel (Põhjajõgi) ja Delaware'i jõe (Lõunajõgi) alamjooksul aastatel 16141667 ja 16731674 ning viimaks territoriaalse taotlusena Nova Scotia poolsaarel aastatel 16741678.

EtümoloogiaRedigeeri

Uus-MadalmaadRedigeeri

Uus-BelgiaRedigeeri

Kuna kompaniis töötasid mitmed Saksa-Rooma riigist lahkunud belglased, enamasti flaami hugenotid, ning iseseisvunud Madalmaade kui ka Austria Madalmaade nimetused ei olnud veel kinnistunud, siis nimetati paljudel tollastel kaartidel kolooniat Uus-Belgiaks. Uus-Amsterdami kuberner oli näiteks valloon Pierre Minuit, kelle kalvinistlik perekond kolis Vallooniast enne tema sündi Kleve hertsogkonda, et vältida hispaania katoliiklust.

Uus-HollandRedigeeri

  Pikemalt artiklis Uus-Holland

KeskusedRedigeeri

 
Põhja-Ameerika poliitiline kaart aastal 1664

HalduskeskusRedigeeri

 
Uus-Amsterdami faktooria 1651. aastal
  Pikemalt artiklis Uus-Amsterdam

Halduskeskuseks oli Mannahatta nimelise jõesaare lõunatipus asunud kindlustus ja selle ümber kujunenud üsnagi liberaalne faktooria Uus-Amsterdam (hollandi Nieuw-Amsterdam), mis oli loodud kaitsma mööda jõge ulatunud Hollandi Lääne-India Kompanii karusnaha kaubateed ja Madalmaade huve.

AsundusedRedigeeri

 
Fort Oranije

KindlustusedRedigeeri

 
Manhattani saare lõunatipul asunud Fort Amsterdam

Koloonia ajaluguRedigeeri

Asuala elanikud olid kohalikud põhjairokeesi ja idaalgonkini keeli kõnelevad põlisameeriklased, eurooplastest kolonisaatorid-kauplejad ning Aafrikast orjastatud sunnitöölised. Esimesed koloniseerijad olid peamiselt hugenotid, ligikaudu 30 prantsuskeelt kõnelevat perekonda ja lisaks põlatud ja hüljatud, kokku umbes 110 meest, naist ja last.

1664. aastal alistasid kirdest peale tulnud inglased hollandlasi, võtsid administreerimise üle ning vahetasid halduskeskuse nime ümber New Yorgiks. Hollandlased loovutasid enda asumaa lõplikult Uus-Inglismaale ja lõpetasid sõja 1674. aastal, jättes vahetuseks Suriname'i istandusvalduse nagu sätestas 1667. aasta Breda rahuleping.

Seos uusaegse TallinnagaRedigeeri

Uus-Amsterdami asustusse jõudis 1657. aastal sadulavalmistaja Martin Hoffman, kes oli teadaolevalt teine Eestimaa päritolu inimene Ameerikas. Enne teda oli 1654. aastal edelas Uus-Rootsis jala maha pannud Johan Schalbrick. Mõlemad mehed olid teadaolevalt pärit rootsiaegsest linnast Reval ehk tänapäevasest Tallinnast.[1]

Koloonia kuberneridRedigeeri

ViitedRedigeeri

Vaata kaRedigeeri