Vikipeedia

Ustav-Esko Mikelsaar

eesti kirjanik

Ustav-Esko Mikelsaar (sündinud 6. detsembril 1943 Tallinnas) on biokeemikuharidusega eesti kirjanik.

Muuhulgas on ta avaldanud viis romaani ja kolm lühiromaani, millest kaks on ta kirjutanud koos oma kaksikvenna Henn-Risto Mikelsaarega.[1]

Ustav-Esko Mikelsaar on olnud Eesti Kirjanike Liidu liige, kuid ta on liidust välja astunud.[2]

Tema romaan märgiti 2017. aasta Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel ära[3].

Teosed muuda

  • Esimene Mikelsaare avaldatud teos oli novell "Paradiisiõunad", mis ilmus 1971. aastal ajakirja Noorus 9. numbris.[4]
  • Teine Mikelsaare avaldatud teos oli lühiromaan "Ohver", mis ilmus 1977. aastal Loomingu Raamatukogu väljaandes number 16.[5] Jutustus räägib Tartu Ülikooli tudengist, kes töötab keemialaboris ebameeldiva juhendaja alluvuses ning kirjeldab üliõpilaselu probleeme ja praktikamuresid.
  • Ajakirja Looming 1983. aasta 3. numbris ilmus Mikelsaare teine lühiromaan "Tundeküsimus".[6]
  • 1987. aastal aitas Mikelsaar oma vennal Henn-Risto Mikelsaarel välja anda aasta varem ilmunud biograafialeksikoni "Manalased" täiendusköidet, mis kandis pealkirja ""Manalaste" täiendusköide".[7]
  • 1988. aastal andsid vennad Mikelsaared välja ühiselt kirjutatud romaani "Armas aeg".[8] Romaani tegevus toimub 1960. aastate lõpus Tartus, kus sõjaväest ülikooliõpinguid jätkama naasnud peategelane on enda jaoks avastanud aja väärtuse. Peategelane jõuab veendumusele, et ainult nooruseas on võimalik genereerida tõeliselt suuri teaduslikke ideid, kuid selle veendumuse elluviimisega põrkub reaalsus oma kaasinimeste, armastuse ja ohuga.
  • Teine ja seni viimane kaksikvendade ühiselt kirjutatud lühiromaan ilmus 1992. aastal ning kandis pealkirja "Isa!".[9]
  • Ustav-Esko Mikelsaare kõige kogukam töö avaldati esmakordselt 1990ndate lõpus. Romaanitriloogia osad kannavad pealkirju "Kallis Mari" (1997)[10], "Kannata" (1998)[11] ja "Sind ei iial" (1999)[12]. Tegevus toimub Esimese maailmasõja, Oktoobrirevolutsiooni ja sellele järgneval ajal. Mikelsaar jutustab lugu läbi noore peategelase Jaagup Voki eneseleidmisteekonna. Triloogia näitlikustab sõda, omariikluse teket ning tolleaegset olustikku. Ajaloolise tõe ning õige olustiku loomiseks kasutas Mikelsaar mitmeid dokumente ja uurimusi; peamiseks inspiratsiooniallikaks teenisid aga professor Herbert Normanni päevikud.[13] Teos avaldati uuesti kogumikuna 2009. aastal Eesti Päevalehe ja ajakirja Akadeemia raamatusarjas "Eesti lugu" järjekorranumbriga 19 kokkuvõtva pealkirja "Kallis Mari" all.[14]
  • Romaan "Tunnimehed" ilmus 2007. aastal.[15] Ta keskendub selles autobiograafilises romaanis ühele aastale oma elust, mil teenis koos vennaga aega Nõukogude armees.
  • Mikelsaare romaan "Lennuvaade Kääpale"[16] ilmus 2015. aastal. Realistlik autobiograafiline perekonnaromaan, millest võib leida iseseisvunud noormehe eneseotsingud loomingus ning suhete tasandil. Raamat kubiseb ka vihjetest oma aja oludele ning kirjanduselule.
  • Eesti Kirjanike Liidu 2017. aasta romaanivõistluse žürii märkis ära Mikelsaare käsikirja romaanile "Tuulispask"[17], see ilmus sama aasta teises pooles[18]. "Tuulispask" on järg romaanile "Lennuvaade Kääpale", selles jätkub intensiivse romantilise motiiviga realistlik olustikumaaling: leitud hingesugulane ei suuda teha valikut seadusliku mehe ja romaani peategelase vahel. Taustaks ikka asjalik töömehepõlv, kodumaa looduskirjeldused. Sõnastus on energiline, asjalik, poeetiline. EKL romaanivõistluse žürii esimees Jan Kaus kirjeldas käsikirja kui "ääretult intensiivse stiiliga jutustatud" ehttartulikku armastuse kolmnurka [17].
  • 2017. aasta lõpus ilmus Mikelsaarelt veel teinegi teos – "Paus"[19]. Kolmas osa romaanitsüklist: "Kuidas kujundada endale meeldivaks kahekuist viibimist Baltikumi kõige niiskemas paigas. «Paus» on pingeline romaan tuhandete lehekülgede lugemisest ja armsamast unistamisest toredate sõprade seltsis tagavaraohvitseride kordusõppustel. Aitavad ka täpne püstolilaskmine, orienteerumise oskus, samuti pikad juuksed ja habe, pühalik-poeetiline loodus, lõpmatu inimesearmastus ja väike luiskamine."

Isiklikku muuda

Mikelsaarel on kolm venda: arstiteadlane ja molekulaarbioloog Raik-Hiio Mikelsaar, arst ja geneetik Aavo-Valdur Mikelsaar ja kaksikvennast biokeemikuharidusega kirjanik Henn-Risto Mikelsaar. Nende isa oli zooloog ja hüdrobioloog Neeme-Õnneleid Mikelsaar. Ustav-Esko Mikelsaarel on kaks last.

Viited muuda

  1. ↑ "Mikelsaar, Ustav, 1943-". E-kataloog ESTER Tartu. Vaadatud 13.11.2011.[alaline kõdulink]
  2. ↑ "Liikmed". Eesti Kirjanike Liit. 19. septembril 2011. Originaali arhiivikoopia seisuga 27.08.2014. Vaadatud 13.11.2011. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Aeg= (juhend)
  3. ↑ EKLi romaanivõistluse võitis Vahur Afanasjev käsikirjaga "Serafima ja Bogdan", err.ee, 6. juuni 2017
  4. ↑ "Paradiisiõunad". Eesti Ilukirjanduse Andmebaas. Vaadatud 13.11.2011.[alaline kõdulink]
  5. ↑ "Ohver". E-kataloog ESTER Tartu. Vaadatud 13.11.2011.
  6. ↑ "Tundeküsimus". Eesti Ilukirjanduse Andmebaas. Vaadatud 13.11.2011.[alaline kõdulink]
  7. ↑ ""Manalaste" täiendusköide". E-kataloog ESTER Tartu. Vaadatud 13.11.2011.
  8. ↑ "Armas aeg". E-kataloog ESTER Tartu. Vaadatud 13.11.2011.
  9. ↑ "Isa!". E-kataloog ESTER Tartu. Vaadatud 13.11.2011.
  10. ↑ "Kallis Mari". E-kataloog ESTER Tartu. Vaadatud 13.11.2011.
  11. ↑ "Kannata". E-kataloog ESTER Tartu. Vaadatud 13.11.2011.
  12. ↑ "Sind ei iial". E-kataloog ESTER Tartu. Vaadatud 13.11.2011.
  13. ↑ Linda Kaljundi (23. jaanuar 2009, 00:00). "Eesti lugu: Ustav Mikelsaar "Kallis Mari"". Eesti Päevaleht. Vaadatud 13.11.2011.
  14. ↑ Ardo Kaljuvee (13. september 2008 00:00). "Eesti lugu 50 raamatu kaudu". Eesti Päevaleht. Vaadatud 13.11.2011.
  15. ↑ "Tunnimehed". E-kataloog ESTER Tartu. Vaadatud 13.11.2011.
  16. ↑ ""LENNUVAADE KÄÄPALE"". E-kataloog ESTER. Vaadatud 27.01.2017.
  17. ↑ 17,0 17,1 "Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse tulemused". Sirp. 9.06.2017. Vaadatud 19.11.2017.
  18. ↑ "Tuulispask". E-kataloog ESTER. Vaadatud 19.11.2017.
  19. ↑ "Paus". E-kataloog ESTER. Vaadatud 28.12.2017.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ustav-Esko_Mikelsaar&oldid=6297696"