Ava peamenüü

Varasem elu ja haridusRedigeeri

Olles sündinud Saksamaal Kielis, kolis Neisseri perekond 1933. aastal Ameerika Ühendriikidesse. Neisser sai oma summa cum laude bakalaureusekraadi 1950. aastal Harvardi Ülikoolist[2], magistrikraadi Swarthmore College'ist ning doktorikraadi 1956. aastal Harvardi Ülikooli ühiskondlike suhete osakonnast.[2] Enne Cornelli Ülikooli tööleasumist õpetas ta mõnda aega Brandeisi Ülikoolis ja Emory Ülikoolis.

Töö ja karjäärRedigeeri

Kognitiivse psühholoogia nüüdisaegne areng sai olulise tõuke Neisseri 1967. aastal ilmunud esimesest ning kõige mõjukamast raamatust "Kognitiivne psühholoogia" ("Cognitive Psychology").

Oma 1976. aastal ilmunud raamatus "Tunnetus ja reaalsus" ("Cognition and Reality") sõnastas Neisser oma kriitika kognitiivse psühholoogia valdkonna suhtes. See koosnes kolmest üldisest aspektist:

  • Esiteks ei olnud ta rahul kognitiivse psühholiiga lineaarse programmeerimismudeliga, mis pani käitumise kirjeldamisel ja seletamisel liigset rõhku iseäralikele andmetöötluse mudelitele.
  • Teiseks tundus talle, et kognitiivne psühholoogia ei olnud suutnud kõnetada inimeste käitumise igapäevaseid aspekte ja funktsioone. Selles süüdistas ta suuresti liigset sõltuvust kunstlikest laboratoorsetest ülesannetest, mis olid 1970. aastateks saanud kognitiivsele psühholoogiale väga omaseks. Veel tundis ta, et kognitiivses psühholoogias puudus seos laboratoorsete eksperimentidega kontrollitud käitumise teooriate ning tegeliku, päris maailmas juhtuva käitumise vahel. Ta kutsus seda ökoloogilise valiidsuse puudumiseks.
  • Viimane ning ehk ka kõige olulisem aspekt oli see, et Neisser hindas tajupsühholoogiaga tegelenud James J. Gibsoni ja tema abikaasa Eleanor Gibsoni teooriaid, mis tegelesid otsese taju (direct perception) ning informatsiooni vastuvõtmisega (information pickup).

Oma raamatus jõudis Neisser järeldusele, et kognitiivsel psühholoogial on vähe lootust oma potentsiaali saavutamiseks kui see ei õpi Gibsoni tajualasest tööst, mis väitis, et kõigepealt sisaldab inimese käitumise mõistmine mistahes tajuva organismi jaoks saada oleva informatsiooni hoolikat analüüsi.

Aastal 1981 avaldas Neisser raamatu "John Deani mälu: juhtumianalüüs" ("John Dean's memory: a case study"), mis rääkis Ameerika Ühendriikide presidendi Richard Nixoni nõuniku John Deani tunnistustest Watergate'i skandaali ajal.

Valik publikatsiooneRedigeeri

  • Neisser, U. (1967). "Cognitive psychology". Appleton-Century-Crofts, New York.
  • Neisser, U. (1976). "Cognition and reality: principles and implications of cognitive psychology". WH Freeman.
  • Neisser, U. & Winograd, E. (1988/1995). "Remembering reconsidered: ecological and traditional approaches to the study of memory". Emory Symposia in Cognition. Press Syndicate of the University of Cambridge.
  • Fivush, R & Neisser, U. (1994). "The remembering self: construction and accuracy in the self-narrative". Cambridge University Press New York.
  • Neisser, U. (1998). "The rising curve: long-term gains in IQ and related measures". American Psychological Association.
  • Neisser, U. (1993). "The Perceived self: Ecological and Interpersonal Sources of Self Knowledge". Cambridge University Press, New York, NY.
  • Neisser, U. (1982). "Memory observed: remembering in natural contexts".
  • Neisser, U. (1985). "The role of theory in the ecological study of memory: Comment on Bruce". Journal of Experimental Psychology: General 114 (2): 272–6.
  • Neisser, U. (1987). "Concepts and conceptual development: ecological and intellectual factors in categorization". Cambridge University Press.

ViitedRedigeeri

  1. Professor Ulric Neisser Obituary
  2. 2,0 2,1 Harvard Magazine (mai-juuni 2012) Obituary: Ulric Gustav Neisser. 114(5):64M.

LisalugemistRedigeeri