Ukuvakk
Ukuvakk oli igas talus Uku ohvrialtarina esinenud vakk.[1]
Ukuvakk oli õnnevakk, kuhu toodi erinevaid andameid, et saada vakalt õnne. Vakk valmistati peergudest, puukoorest, tohust või laudadest ja enamasti seisis vakk ukse taga nurgas. Õnnevakas asus tavaliselt küünal.[2]
Õnnevakka pandi toiduaineid igast uudsest - põllu- ja karjasaadustest, toidust jm. Ohverdati majapidamise edendamise, põllusaagi ja karjaarvukuse suurendamise eesmärgil. Lisaks arvati, et vakal on jõudu muuta ka ilma. Polnud haruldane, et põllumehed käisid ukuvakalt vihma palumas.[2]
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Eesti keele seletav sõnaraamat [1] vaadatud 16.05.2020
- ↑ 2,0 2,1 Eesti etnograafia sõnaraamat. Koostanud Arvi Ränk, toimetanud Õie Ränk. Tallinn 1995. lk 225
Välislingid
muuda- [2] Esivanemate ohverdamised, Matthias Johann Eisen