Tuudi raamatukogu

Tuudi raamatukogu on raamatukogu Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Tuudi külas.

1. septembrist 2018 on raamatukogu koos teiste Lääneranna vallas asuvate raamatukogudega Lääneranna Raamatukogu haruraamatukogu.

Raamatukogu juhataja on Luule Kaunimäe.

Ajalugu

Kohalikust paekivist hoone, kus pandi alus Tuudi raamatukogule, on ehitatud 1905. aastal. 1927. aastal ehitati majale puidust teine korrus, kus paiknesid avarad klassiruumid. Raamatukogu asus kooli kantseleis.

Raamatukogu seltsi asutamise mõtte algas Jaan Brinkfeld (Priisalu), kes oli agar lugeja Lihula Haridusseltsi raamatukogus. Sealt aga oli väga raske saada lugemiseks raamatuid, mille järele oli suur nõudlus, nagu A. H. Tammsaare „Tõde ja õigus” ja „Toomas Nipernaadi”. Kaotanud kannatuse, astus ta Ridase lugemisringi. (Liitus hiljem Hanila Haridusseltsiga).

Juhataja ja hea sõbra Karl Tammiku õhutusel ja abil otsustati kutsuda ellu kohapealne raamatukoguselts. Mõtet toetasid kooliõpetajad Johannes Knuut ja Anna Raadiko, tarbijate ühisuse tolleaegne raamatupidaja Alfred Jalakas, noorte talumeeste August Berg (Rannamäe), Aleksander Kutser jt. Nii kutsuti aprillis 1927 ellu Tuudi-Liiva raamatukogu selts „Leek”.

Raamatukogu juhataja oli tol ajal Tuudi Algkooli juhataja Johannes Knuut, kes oli ühtlasi ka „Leegi” sekretär. Esimees oli August Berg (Rannamägi) ja laekur Jaan Brinkfeld (Priisalu). Raamatuid oli siis 150–200. Ametlik laenutamisaeg oli pühapäeviti kella 13–15. Tänu Johannes Knuudi vastutulelikkusele oli raamatuid võimalik laenutada igal ajal, kui ta kodus oli. Raamatuid laenutas lugemiseks ka Knuudi abikaasa Marie. Raamatuid osteti alguses pidude korraldamisest saadud raha eest ja liikmete toetustest.

1934. aasta kevadel sai „Leegi” esimeheks agar ja ettevõtlik Jaan Paulmann (Reinsalu) Vagiverest. Aleksander Järv, kes oli ka üks Tuudi-Liiva raamatukogu seltsi „Leek” asutaja ja kuulus juhatusse 1934. aastani, meenutab, et „Leegi” 10. aastapäeva koosviibimist peeti Tuudi Tuletõrje seltsimajas. Pidudest saadud raha eest osteti raamatuid. Raamatukogu oli suurenenud umbes 300-400 köiteni. Laenutajaid oli endiselt 25 piires. Maksu maksvate liikmete arv oli 50 ümber.

„Leegi” raamatukogu juhataja kuni selle likvideerimiseni oktoobris 1940 oli koolijuhataja Johannes Knuut.

Nõukogude võimu kehtestamine 1940. aastal avas raamatukogudele avaramad arenemisvõimalused. Raamatufond täienes nõukogude kirjandusega.

1941. aastal fašistliku okupatsiooni ajal kaotati nõukogude võimu ajal loodud riiklik raamatukogude võrk. Kõrvaldati enamus nõukogude võimu ajal hangitud teosed. Pärast 1944. aastat (Eesti NSV vabastamist Saksa okupatsioonist) pööras Nõukogude valitsus suurt tähelepanu raamatukogude töö hoogustamisele.

Raamatukogudele kirjandusega varustamisel eraldati riiklikus eelarves suuri summasid.

1947. aastal koliti raamatukogu Helmi Tevani majja, juhataja oli lühikest aega August Arukallas Vagiverest, kes oli tulnud sõjaväest aega teenimast. August Arukalda käest võttis raamatukogu üle Herman Korju Petaaluse külast.

1948 aasta novembrist oli raamatukogu juhataja Vaike Vask (Teesaar).

1952. aasta juunis sai juhatajaks Juta Reinsalu Vagiverest. Selma Meriste tegi seda tööd aastatel 1954–1957. Helju Hein oli aastal 1956 ja edasi oli kohaliku kogukonna kultuurihing ja raamatukogu juhataja Aino Kask aastatel 1957–1966.

Aastatel 1947–1955 olid eriti populaarsed ajalehtede ettelugemised, neid peeti töö juures lõunavaheaegadel. Põhiliselt heina ja viljakoristustöödel.

Raamatukogu asukohad:

• 1927–1947 ja 1966–1988 Tuudi koolimajas
• 1947–1966 Tevani majas (2021. aastast Tuudi kaupluse majas)
• 1988–2012 Tuudil kortermajas ja uuesti 2012. aasta sügisest Tuudi koolimajas.

Raamatukogu ajaloo kirja pannud Tuudi raamatukogu praegune raamatukoguhoidja Luule Kaunimäe.

Välislingid

• Raamatukogust Lääneranna valla kodulehel