Turaida muinaslinnus

Turaida muinaslinnus oli 13. sajandi alguses Kaupole kuulunud linnus Turaidas Koiva jõe paremal kaldal. Tõenäoliselt oli ta keskuseks piirkonnale, millest hiljem moodustati Turaida kirikukihelkond. Muinaslinnuse asukoht on ebaselge, kõige sagedamini paigutatakse seda Turaida piiskopilinnuse kohale, mille ehitamist alustati 1214. aastal. Väljakaevamistel on seal tuvastatud 11. sajandi teise poole – 12. sajandi liivi perioodile omane kultuurikiht koos kaitsekraavi, -valli ja -tara sisaldanud kaitserajatiste süsteemiga. Henriku Liivimaa kroonikas on seda nimetatud kas Kaupo linnuseks (castrum Cauponis), Kaupo suureks linnuseks (castrum magnum Cauponis) või turaidalaste linnuseks (castrum Thoredensium). Välja on käidud mõte, et Kaupo linnus ja Kaupo suur linnus võisid tähistada erinevaid kohti, millest üks võis olla Krimulda muinaslinnus, kuid seda varianti peetakse üldiselt mitteusutavaks.

Turaida piiskopilinnus, tõenäoliselt ka muinaslinnuse asupaik.

Liivi ristisõja käigus toimus esimene lahing Turaida muinaslinnuse pärast 1206. aastal, mil Kaupo koos ristisõdijate ja semgalite ühisväega läks tagasi vallutama oma endist, kuid pärast ristiusu vastuvõtmist ja Riia piiskopi poolele üleminekut tema paganliku kaaskonna kätte läinud linnust. Kuna paljud linnuse kaitsjad põgenesid enne ründajate väe kohalejõudmist, siis vallutati see kerge vaevaga ja süüdati põlema. 1211. aastal kogunes linnust piirama saarlaste, läänemaalaste ja revalaste vägi, mis aga Riiast saabunud ristisõdijate abil Turaida lahingus purustati. 1212. aastal süütasid riialased ülestõusu kartes salaja parasjagu mehitamata Turaida linnuse põlema, et ära hoida selle kasutamist kavandatud mässus.

Allikad

• Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat 1982.
• Indriķa hronika. Läti keelde tõlkinud Ā. Feldhūns; eessõna ja kommentaarid Ē. Mugurēvičs. Rīga: Zinātne, 1993.
• Zemītis, Guntis. Liivlased. Vanim ajalugu (10.–16. sajand), lk 75–104 koguteoses Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur, koostanud ja toimetanud Renāte Blumberga, Tapio Mäkeläinen ja Karl Pajusalu; Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus, 2011.