Tsiviilokupatsioon

Tsiviilokupatsioon on mõiste, mille tõi ajalehes Hommikuleht käibele Lauri Vahtre ning mis märgib sõjalise okupatsiooni kõrval toimuvat okupatsiooni vormi, mida teostab okupeeriva riigi lojaalne tsiviilelanikkond okupeeritava riigi ja rahva suhtes.[1]

Vahtre pidas silmas ja käibesse on mõiste läinud definitsioonina a.-tel 1944-1991 Eestisse asunud nõukogude immigrantide ja nende järeltulijate ning neist Eesti riigile ja rahvusele lähtuva tegeliku või kujuteldava ohu kohta. Samas leidub tsiviilokupatsiooni näiteid teisigi. Näiteks võib sellisena käsitleda Rooma impeeriumi praktikat asutada vallutatud aladele sõjaveteranide kolooniaid, Prantsusmaa läbi viidud Põhja-Alžeeria koloniseerimine ja annekteerimine või Hiina RV teadlik poliitika riigi muurahvuseliste osade ümberrahvastamisel massilise han'ide kolonisatsiooni teel.

Sellega on seotud ka mõiste tsiviilgarnison, kui tsiviilokupatsiooni teostaja.[2]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. [Tõstkem tsiviilokupatsioon kilbile. - Hommikuleht 25. 4. 1994.]
  2. - Hendrik Arro: Vene tsiviilgarnison Eestis. - Delfi 2. 3. 2007