Trepimägi
|
See artikkel on kõrgendikust; Viljandi tänava kohta vaata Trepimägi (tänav) |
Trepimägi on kõrgendik Võrtsjärve idakaldal,Tartu maakonnas Elva vallas Vehendi külas, mille absoluutne kõrgus on 50,2 m.
Kõrgendikul asub endine Trepimäe Kaitseala 14,3 ha, mis kujutab endast Trepimäe lahte ja kuni 17 meetri kõrgust Võrtsjärve murrutusastangut, millel kasvab 120 aasta vanune luitemännik, mis on aastast 1957 kaitse all.[1][2] Kaitsealal võib leida III kaitsekategooriasse kuuluvaid järgmisi liike: Buteo buteo (hiireviu) ja Goodyera repens (roomav öövilge). Trepimäe Kaitseala on uuendamata kaitsekorraga ala, mis kaotas kaitsestaatuse 2019 aastal.[3]
Trepimäe põndak on kaldajärsak, mis on murrtuskulbastega devoni liivakivi paljand, mille ette veepiirini on lained ja rüsijää kuhjanud arvukalt rändrahne. 13 m kõrgune rannaastang ja männimetsaga kaetud lainjas luidestunud 400 m pikkune astangu veer, mille kõrgus on järvetasemest kuni 17 meetrit. Astang on kujunenud järve abrasiooni tulemusel vooresse ja jalamil paljandub umbes 1 m ulatuses moreeni all devoni liivakivi. Abrasioon jätkub ka tänapäeval. Kohati on järvejää astangu jalamile moodustanud moreenist väljapestud rahnudest kuhjumeid.[4] Mäeveerule toetuvat suurt rändrahnu kutsutakse Neitsikiviks. Rahvapärimuses seostatakse seda Barbara von Tisenhauseni hukkamiskohaga. Kivi tuntakse ka Kalevi- ehk Paekivina. Sinna sattunudki see tänu Kalevipojale, kes rahnu Tarvastust Tartumaale lennutas. Kivi juures järve kaldas on olnud sügavad koopad, mida kutsuti röövlikoobasteks. Nendes varjanud ennast seitse röövlit, kes Põhjasõja ajal käinud mõisaid röövimas. Ka külaelanikud kaevanud kaldasse koopaid, kuhu sõjaaegadel toiduvarusid ja iseendid peita.[5]
Trepimäe lõunaküljes järve ääres Trepimäe lahes asub Trepimäe puhkeala, mis on üks kaunimaid ja populaarsemaid puhkepaiku Võrtsjärve idakaldal. Rand sobib suplemiseks, rajatud on pikniku- ja lõkkeplatsid, väike telkimisala, võrkpalliplats ja lahtine rannahoone. Kompleks kuulub Elva vallale.[6] Trepimäe kaldajärsakul puhkeala kõrval kasvab 8 meetri kõrgune Vehendi kadakas.
Aastakümneid on Trepimägi olnud populaarne pidude ja kokkutulekute paik. Ka esimesed Võrtsjärve mängud toimusid 1969. aastal Trepimäel. Pidude jaoks ehitati 1979. aastal laululava, mille arhitekt oli Vadim Tšentropov ja insener Vello Hüts. Trepimäel tegutses ka Võrtsjärve (Trepimäe) pioneerilaager[7] (1950) ja Eesti NSV Gasifitseerimise peavalitsuse puhkebaas (1976), kus tänapäeval asub Trepimäe Suvekodu.
Viited muuda
- ↑ Trepimägi Eesti looduse infosüsteemis (vaadatud 09.04.2013)
- ↑ Trepimägi keskkonnaportaalis
- ↑ Õigusakt: 2019.11.14 Seletuskiri Vabariigi Valitsuse 14. novembri 2019. a määrusele nr 88 "Võrtsjärve hoiuala kaitse alla võtmisega seotud Vabariigi Valitsuse määruste muutmine ning Tamme paljandi ja Trepimäe kaitse alla võtmise otsuste kehtetuks tunnistamine" (14.11.2019). "Seletuskiri Vabariigi Valitsuse 14. novembri 2019. a määrusele nr 88 "Võrtsjärve hoiuala kaitse alla võtmisega seotud Vabariigi Valitsuse määruste muutmine ning Tamme paljandi ja Trepimäe kaitse alla võtmise otsuste kehtetuks tunnistamine"". EELIS Eesti Looduse Infosüsteemi. Vaadatud 09.04.2022.
- ↑ EELIS Eesti Looduse Infosüsteemi (14.11.2019). "Ürglooduse objekt: Trepimägi". EELIS Eesti Looduse Infosüsteemi. Vaadatud 09.04.2022.
- ↑ Merike Mäemets (2001). Ümber Võrtsjärve. Tartu: Võrtsjärve Sihtasutus, Ain Tavita Agentuur. Lk 47.
- ↑ Puhka Eestis portaal (09.04.2022). "Trepimäe puhkeala". www.puhkaeestis.ee. Vaadatud 09.04.2022.
- ↑ Kultuurimälestiste register (09.04.2022). "Trepimäe pioneerilaager". register.muinas.ee. Vaadatud 09.04.2022.
Välislingid muuda
- Trepimägi Eesti looduse infosüsteemis