Trento kirikukogu
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. (Juuli 2019) |
Trento kirikukogu (ladina keeles Concilium Tridentinum) oli Rooma-Katoliku Kiriku kirikukogu, mille kutsus kokku paavst Paulus III.
Trento kirikukogu
- 1.–8. sessioon toimus paavst Paulus III juhtimisel 13. detsembrist 1545 kuni 1547 Trentos ja 9.–11. sessioon toimus 1547 Bolognas;
- 12.–16. sessioon toimus paavst Julius III juhtimisel 1551–1552 Trentos;
- 17.–25. sessioon toimus paavst Pius IV juhtimisel 1559 – 4. detsembrini 1563 Trentos.
Trento kirikukogu
- mõistis hukka protestantlikud õpetused nagu lunastus ainuüksi läbi usu ja konsubstantsiooni ning jäi dogmaatilistes küsimustes endistele seisukohtadele.
- säilitas indulgentsid, palverännakud, pühakute ja reliikviate austamise ning neitsi Maarja kultuse.
- tegi kardinalidele ülesandeks võtta tarvitusele meetmed vaimulike korruptsiooni ning rahaliste kuritarvituste vastu.
- kuulutas 1546. aastal Vulgata Piibli ametlikuks versiooniks.
- mõistis indulgentsikorralduse reformimise vajadust ning allutas indulgentsikorralduse kardinalidest järelevalvajate hoole alla. 1567. aastal likvideeris paavst võimalused teenida indulgentsidega rahalist kasumit. Indulgentside jagamine usklikele on jäänud katoliku kiriku praktikasse tänapäevani.
- arutas ka kirikliku kujutava kunsti ja kirikumuusikaga seotud küsimusi.
Trento kirikukogu nõudmised kujutavale kunstile muuda
Trento kirikukogul väideti, et kujutav kunst on oluline katoliikliku sõnumi edastamisel. Ometi pidi kunst Trento kirikukogu määruste kohaselt vastama kindlatele nõuetele:
- eelistatud olid Kristuse kannatuste, samuti neitsi Maarjat ja teisi pühakuid kujutavad teosed
- meelelist iha õhutavasse temaatikasse suhtuti põlglikult, näiteks ei lubatud kujutada alastust
Tuntumateks vastureformatsiooni ideedega seotud kunstnikeks on peetud näiteks Tiziani, Tintorettot, Federico Baroccit, El Grecot, Peter Paul Rubensit ja Rembrandti.
Trento kirikukogu nõudmised kirikumuusikale muuda
Katoliku kirik pidas kirikumuusika probleemide põhiliseks põhjustajaks mõningaid 15.–16. sajandi muusika kompositsioonitehnilisi lahendusi
- polüfoonilisest faktuurist tingitud teksti mõistetamatust
- ilmalikke laenusid kirikumuusikas, kuna tol ajal oli tavaline, et vaimuliku sisuga muusikateostes kasutatav muusikaline või tekstiline materjal oli pärit mõnest ilmalikust motetist, madrigalist või šansoonist.
Vastavalt sõnastati ka Trento kirikukogu nõudmised kirikumuusikale:
- muusika peab olema loodud ainuüksi Jumala kiituseks;
- eelistatud on vokaalmuusika;
- kirikumuusikas ei tohi esineda ilmalikke ei muusikalisi ega ka tekstilisi laene;
- kirikumuusikas on kuulamisnaudingu asemel esiplaanil teksti mõistetavus.
Kuigi Trento kirikukogul kaaluti ka polüfoonilise muusika kaotamist kirikust, see päris nii ei läinud. Trento kirikukogu ettekirjutused muusikale puudutavad eelkõige põhimõtteid, mitte otseselt muusikastiili.
Kuna leiti, et ka gregooriuse laul peaks vastama kirikumuusika muutunud väärtustele, siis lisaks kirikus kasutatavale kunstmuusikale alustati ka gregooriuse laulu muutmist. Gregoriuse koraali reform jõudis lõpule 1614. aastaks, kui anti välja uuendatud meloodiate täielik kogumik "Edicio Medicea". Uute meloodiate puhul:
- loobuti melismidest (kaunistustest) teksti rõhututel silpidel;
- teksti arusaadavuse huvides "parandati" koraali rütmi, muutes seda retsitatiivsemaks;
- tekste kirjutati ringi ja viidi need paremasse vastavusse ladina keele prosoodia- ja värsireeglitega.