Transport

See artikkel räägib tehnika ja majanduse mõistest; maateaduste mõistete kohta vaata artikleid Ärakanne ja Settetransport.

---

Transport (ingl.k. transportation; transport) on veoste ehk kindlas koguses kaupade ja materjalide ümberpaigutamise protsessi saatjalt saajale, samuti reisijate toimetamine soovitud ajal lähtekohast sihtkohta. Transport on kaupade ja/või reisijate vedu lähtekohast sihtkohta, kasutades teatud liiki transpordivahendeid ja transpordi infrastruktuuri.

Transpordiliik (ingl.k. mode of transport) on reisijate ja kaupade veoks kasutatav transportimise meetod. Transpordi liikideks on maanteetransport, raudteetransport, veetransport (meretransport ja sisevete transport), õhutransport (lennutransport) ning torujuhtmetransport.

Transport on ühenduslüli, mis seob erinevaid logistikatoiminguid ja teostab kaupade füüsilist liikumist tarneahelas. Kuna logistikas võetakse kasutusele järjest enam tegutsemismudeleid, millega kaasnevad laovarude minimeerimine, saadetiste arvu suurenemine ja saadetiste suuruse vähenemine, moodustavad transpordikulud logistika kogukuludest üha suurema osa, 20–60%, keskmiselt 40–45%.

Majanduslikust seisukohast on transport käsitletav majanduse osana, mis rahuldab inimeste vajadusi kaupade ja inimeste geograafilise asukoha muutmisega. Transpordi kui valdkonna oluline iseärasus on, et selle kui iseseisva teenuse järele ei ole tegelikult nõudlust. On tuletatud nõudlus , ehk vajadus toodete järele, mida on tarvis kohale vedada, või isiku vajadus olla teatud ajal teatud kohas. Inimeste ja kaupade vedusid tehakse nii oma vajaduste rahuldamiseks kui ka ettevõtetele ja eraisikutele teenuste osutamiseks.

Transpordi arengule on aidanud kaasa maailma rahvastiku kiire kasv, kaupade ja energeetiliste ressursside (naftasaadused, kivisüsi, maagaas jne) tarbimise suurenemine, elanikkonna koondumine linnadesse (urbaniseerumine), linnade kiire kasv ja teaduslik-tehniline progress.

Transpordi objektiks on muude majandusharude toodang. Samal ajal on transpordivaldkond ka iseseisev majandusharu. Euroopa Liidus liikmesriikides moodustab transpordisektori teenuste kogumaht keskmiselt 7% SKT-st. USA transpordisektori teenuste kogutoodang annab isegi 16% SKT-st.

Transport kui majandusharu on tõusnud sedavõrd olulisele kohale peamiselt järgmistel põhjustel:

• pidevalt on kasvanud vajadus kaupade ja teenuste järele;
• tootmine on spetsialiseerunud;
• suurest tootmismahust tuleneb ökonoomia – korraga palju toota on odavam, samas toimub suuremate tootmisettevõtete puhul jaotus suurematel ja kaugemal paiknevatel turgudel;
• tootmistegevus on kontsentreerunud kindlatele aladele, kuid tarbijad paiknevad turgudel hajutatult;
• inimeste elu- ja töökoha vaheline kaugus on suurenenud;
• ametialaselt ja eraviisiliselt reisitakse üha enam.

Transpordi toimimiseks on vajalik infrastruktuur ehk taristu. Transpordi infrastruktuur on sõidukite liikluseks ja veoprotsessi elluviimiseks vajalik maanteede ja raudteede võrk koos nende juurde kuuluvate ehitiste, rajatiste ja seadmete kompleksiga. Transpordi infrastruktuur võib olla ka loodusliku tekkega. Nii näiteks moodustavad mered, laevatatavad jõed ja järved veetranspordi loodusliku infrastruktuuri. Seevastu on praamiliikluseks vajalikud kanalid rajatud analoogiliselt maanteedega transpordivajaduste järgi.

Nii nagu igas muus valdkonnas osutataval teenusel, on ka transporditeenusel oma eripärad:

• transporditeenus ei saa eksisteerida väljaspool selle osutamise protsessi, järelikult ei ole võimalik teenust varuda;
• transporditeenusel on selle tarbijale kindel tarbimisväärtus ainult teatud ajavahemikul ja kindlal marsruudil või liikumissuunal;
• vajadus transporditeenuste järele võib kõikuda suurel määral;
• transpordisektori käsutuses ei ole enamasti piisavalt ressursse, et rahuldada turu nõudlust suurte kõikumiste korral, eriti aga nõudluse tipphetkedel;
• täiendava teenindusvõime loomine ja ressursside juurde toomine turu vajaduste rahuldamiseks tipphetkedel läheb üldjuhul kalliks ja ei õigusta end majanduslikult.

Transpordi kui majandusharu tõrgeteta ja paindlik funktsioneerimine on ühiskonnale äärmiselt oluline. Kaupade õigeaegsete ja vajalikes mahtudes vedudega kindlustatakse inimestele eluks vajalikud esmatarbekaubad, sõidukitega liikumiseks vajalik mootorikütus ja eluasemete tarvis nõutavate energiakandjate, kütuste tarnimine. Toorainete ja materjalide vedamisega tootmisettevõtetesse kindlustatakse tehaste ja vabrikute töö, valmistoodangu jaotusvedudega aga kaubandusettevõtete töö ja lõppkokkuvõttes elanike varustamine kõige eluks vajalikuga.

Transpordile esitatakse mitmeid nõudeid:

• transport peaks olema piisavalt paindlik, et kindlustada veoprotsessid, mida sageli korrigeeritakse;
• transport peab garanteerima ühekordse ja regulaarse ööpäevaringse kaupade toimetamise ka kaugetesse ja hõreda asustusega piirkondadesse;
• transpordiettevõtted peavad teenindama oma klientuuri, et hoida ära ettevõtete töö seiskumine ja defitsiidi tekkimine kaubanduses;
• transpordifirmad peavad suutma vedada suhteliselt väikseid kaubapartiisid väikeste intervallide järel kooskõlas klientide muutuvate vajadustega.

Camille Pissarro, "La Place due Théâtre Français" (1898)

Transpordiliigid

Kaubaveoteenuste osutamine klientidele toimub maismaal maanteedel, raudteedel ja siseveekogudel, merel ja õhus. Vanimateks transpordiliikideks on maismaa- ja meretransport. Sajandeid on toimunud suurte kaubakoguste vedamine merel purjelaevadega. Enne autode leiutamist toimus sisemaal kaupade vedu hobuvankritega ja jõgedel väikeste jõelaevadega. Vedudega raudteel tehti algust 19. sajandi keskpaigast. Vedudeni õhu teel on jõutud aga alles 20. sajandi teisest kümnendist.

Maanteetransport

 Pikemalt artiklis Maanteetransport

Veoautode karavan Afganistanis

Esimesteks maanteetranspordi vahenditeks olid vankrid, mida vedasid hobused, härjad või koguni inimesed. Järjest kasvava kaubanduse ja kaasneva tööstusrevolutsiooniga olid hädasti vaja paremaid teid. John Loudon McAdam (1756–1836) töötas välja esimese kaasaegse maantee. Ta koostas soodsa hinnaga sillutise, mis koosnes muldkehast ja seda katvast kividest (tuntud kui killustikkate), ning tõstis teepinna ümbritsevast maastikust mõne meetri võrra kõrgemale, mis aitas kaasa vee äravoolule.

Transporti teedel jaguneb laias laastus kaheks: kauba- ja inimeste transport. Lühikestel vahemaadel kergemate väiksemate saadetiste (pakkide) veoks kasutatakse kaubikuid, Suurematel vedudel kasutatakse veoautosid (rekkasid).

Inimeste transport teedel toimub autode ja ühistranspordivahenditega.

Positiivsed küljed:

• tasuv / majanduslikult tõhus
• kiire kohaletoimetamine
• parim lühikeste vahemaade läbimiseks
• parim kergesti riknevate kaupade (nt puu- ja köögiviljad) vedamiseks
• lihtne jälgida kauba asukohta ja liikumist
• lihtne pidada sidet juhtidega
• parim kullerteenus

Negatiivsed küljed:

• kaupade rikkumine hooletusest
• viivitused tihedas liikluses
• halbade ilmaolude võimalik mõju

Raudteetransport

 Pikemalt artiklis Raudteetransport

Rong Pariisi raudteejaamas Saint Lazare's

Raudteetransporti kasutatakse enamasti pikkade vahemaade läbimiseks. Peamiseks transpordivahendiks on rong, millega veetakse reisijaid ja kaupa raudtteel (terasrööbastel). Kiiruse suurendamisel raudteedel ja kiirraudteevõrgustike täiustamisel on olnud oluline mõju reisijate transpordile, eriti Euroopas ja Jaapanis. Inimesed jõuavad väga kiiresti punktist A punkti B, kuid seetõttu jäetakse vahele ka palju n-ö vähem tähtsaid vahepeatusi. Näiteks Prantsuse TGV on operatiivse kiirusega ligikaudu 300 km/h.

Positiivsed küljed:

• kiire kohaletoimetamine
• suur mahutavus
• energiasäästlik
• kuluefektiivne
• turvaline
• usaldusväärne

Negatiivsed küljed:

• ettenägematud ajalised viivitused (nt taristu tehniliste rikete korral)
• sõltuvus raudteevedude korraldaja ajakavast

Lennutransport

 Pikemalt artiklis Õhutransport

Transpordilennuk C5A Galaxy

Lennutransport (lennundus) on kõige kiirem pikamaatranspordi vahend kosmoselaeva järel.

Maailmas on viis peamist tsiviilsete transpordilennukite tootjat: Airbus (Euroopa), Boeing (USA), Bombardier (Kanada), Embraer (Brasiilia) ja United Aircraft Corporation (Venemaa).

Ainuüksi USA-s on korraga õhus keskmiselt üle 5000 lennuki. Igal aastal tõuseb õhku üle 64 miljoni kaubandus- ja eralennuki.

Positiivsed küljed:

• kiire kohaletoimetamine, tavaliselt kulub aega vaid kuni 24–48 tundi.
• klientide tellimused täidetakse kiiresti
• tellijate ooteaeg on lühike
• kõrgetasemeline teenindus

Negatiivsed küljed:

• arvestada tuleb lendude hilinemise ja/või tühistamise võimalusega
• tollimaksu ja aktsiisi piirangud
• kulukas

Veetransport

 Pikemalt artiklis Meretransport

 Pikemalt artiklis Siseveetransport

Norra laev

Meretransport on olnud suurim kaubavedaja läbi teadaoleva ajaloo, ühtlasi on ta kõige odavam, kuid aeglaseim kauba transportimisviis. Kõige modernsemad kaubanduslaevad saab liigitada järgnevalt: puistlastilaevad, konteinerlaevad, tankerid, puurlaevad, külmutuskonteineritega laevad, Ro-ro-laevad, rannikuäärsed kauplemislaevad, praamid, kruiisilaevad, liinilaevad ja mitmeotstarbelised laevad.

Meretransport on efektiivne lühikesteks reisideks ja nauditavateks kruiisideks, kus inimesed saavad kasutada pardal pakutavaid mugavusi, näiteks ujulad, kinod, restoranid, baarid, ööklubid jne.

Siseveetransport, sealhulgas jõed ja kanalid, on alternatiivne ning keskkonnasõbralik viis kaupade transportimiseks.

Positiivsed küljed:

• ideaalne raskete ja mahukate kaupade transportimiseks
• sobib vedama tooteid, mis säilivad kaua

Negatiivsed küljed:

• pikad tarnetähtajad
• halb ilm võib tarnegraafikut segada
• täpset transiitkaupade asukohta on raske jälgida
• tolli- ja aktsiisimaksu piirangud
• võib olla kulukas

Muud meetodid

Alaska toruliin altpoolt vaadatuna

Torutransport on kaubavedu läbi toru. Kõige sagedamini saadetakse vedelikke ja gaase, suruõhu abil saab pneumaatiliste torude kaudu transportida ka tahkeid kapsleid. Torujuhtme trassid on praktiliselt piiramatud, kuna neid saab paigaldada nii maa peale kui ka vee alla. Pikim gaasijuhe on Alberta et Sarina, mis asub Kanadas ja on 2911 km pikk. Pikim naftajuhe on Transiberian, mis on üle 9344 km pikk ning ulatub Venemaa arktilistelt naftaväljadelt Ida-Siberist Lääne-Euroopasse.

Sõltuvalt torujuhtmete eesmärgist saab need jagada kolmeks:

• Kogumise torujuhtmed. Need on väiksemad omavahel ühendatud torujuhtmed, mis moodustavad keerulisi võrgustikke ning mille eesmärgiks on tuua nafta või maagaas lähedal asuvatesse kaevudesse reoveepuhastuseks.
• Transport torujuhtmed. Peamiselt pikad suure läbimõõduga torud, mille abil transporditakse tooteid (nafta, maagaas, rafineeritud naftasaadused) linnade, riikide ja isegi mandrite vahel.
• Jaotustorustikud. Koosnevad omavahel ühendatud torujuhtmetest ja on väikese läbimõõduga. Nende kaudu transporditakse tooteid lõpptarbijatele. Toiteliinide kaudu jagatakse gaas eramajapidamistesse ja ettevõtetesse.

Lisaks kemikaalidele transporditakse ka vett ja õlut.

Eesti transport

 Pikemalt artiklis Eesti transport

Vaata ka

• Maismaatransport
• Loomtransport
• Veetransport
• Naftajuhtmed
• Gaasijuhtmed
• Veejuhtmed
• Kanalisatsioon
• Energiaülekandeliinid
• Suborbitaalne transport
• Logistika
• Pöidlaküüt
• Side
• Säästev transport
• Teleportatsioon
• Euroopa Liidu transpordipoliitika

Välislingid

• Fotokogu "Lords of the Logistic"