Transiitteenus

Transiitteenus (ingl.k. transit service) on teenus, mida pakutakse teiste riikide läbivedudele liiklusteede, ladude, sadamate, õhuruumi ning sise- ja territoriaalvete kasutamise ja ümberlaadimistööde tegemise näol. Ühest riigist viiakse kaupa teise riiki, milleks kasutatakse kolmanda riigi territooriumi. Sellise teenuse pealt saadakse tulu.

Transiitteenusega transporditakse transiitkaupa. Transiitkaup on kaup, mis laaditakse riigipiiril ühelt transpordivahendilt teisele.

Transiittollimaks

Transiittollimaks on maksuliik, mida kogutakse antud riigist läbiveetavatelt kaupadelt eesmärgiga tuua raha riigikassasse ja katta kaupade läbiveoga seonduvad infrastruktuurikulud. Paljud väikesed riigid või regioonid elatuvadki transiittollimaksudest, kuna asuvad strateegiliselt tähtsates transiitsõlmedes.

Transiitteenuse liigid

• maanteetransport
• veetransport
• raudteetransport
• õhutransport
• või muud

Seos Eestiga

Transpordi- ja logistikasektor annab olulise panuse ekspordituludesse ja väliskaubandusbilansi stabiliseerimisse.

Olulisus Eestile

Sektor on Eestile oluline mitte ainult infrastruktuurse, vaid ka välismajandusliku rolli tõttu. Suurel määral puudutab see raudteed ja meretransporti kombineerivat transiitvedude teenindamist: väetised ja muud keemiakaubad, naftatooted, kivisüsi jt. Üle 10% Eesti SKT-st moodustabki transpordi- ja logistikasektor (mis on rohkem kui enamikus teistes riikides) ning veidi üle 7% tööhõivest. Sektori püsiva kasvu on taganud nafta ja naftatoodete rahvusvaheliste transiitvedude teenindamine, lisaks sisemaised veod.

Eestisse saabuv ning siit saadetud transiitkaupade vedu toimub valdavalt veoahelas (laev-rong või rong-laev). Eesti esindab klassikalist Balti transiidi mudelit, mis põhineb Venemaalt nafta ja naftasaaduste vedamisel Läänemere sadamatesse ja seal laevadele laadimisel. Eestis ja Lätis on ahela esimene lüli raudtee, Leedus asendab raudteed torutransport. Sarnaselt Eesti ja Lätiga on Soome transiidimudelis Venemaalt tuleva kauba käitlemise esimene ning peamine lüli raudtee. Ka põhja-lõunasuunalise transiitkaubanduse arendamisel on tehtud viimastel aastatel edasiminekuid, seda just konteinerite veo osas.

Domineerivad transiitkaubad Eestis

Mere- ja raudteevedusid kombineerivate ettevõtete klaster, mis on peamiselt transiitvedusid teenindav, on suures sõltuvuses nii kauba omanikest kui veotingimustest Venemaal. Seni on transiidi teenindamisel valdavalt ülekaalus olnud masskaubad, eelkõige vedelkütused, millele on viimasel ajal lisandunud suurel hulgal ka kivisüsi.

Tulevikuvaated

Venemaa on asunud aktiivselt soosima väljaveosadamaid. See tõi 2006. aastal kaasa Eesti põhilise transiiti teenindava ettevõtte AS Tallinna Sadama veomahu esmakordse languse. Eesti (kui rahvusvahelise transpordikanal) edasine konkurentsivõime sõltub seega võimelisusest minna naftatoodetelt, kui juhtivalt veoseliigilt, üle teiste transiitkaupade (sh konteinerkaupade) teenindamisele. Eestis tuleb suurendada idast läände liikuva transiidi kõrvalt ka läänest itta liikuvate kaupade teenindamist, arendades ühtlasi transiitkaupade töötlemisega seotud tööstust ja teenuseid.

Transiitsektor seisab olulise ümberstruktureerimise ees seoses naftavedude vähenemisega. Osaliselt ongi juba toimunud omandisuhete ümbermängimine vene kapitali kasuks.

Turunduskonkurentsis muutub järjest tähtsamaks teenuse kvaliteet: vedelkütuse transiidis väljendub see ladustamise olulisuse tõusus võrreldes transpordi kiirusega, samuti tähtsustub kauba täiendav töötlemine (nt kütuse segamine) terminalides.