Trahhee
"Trahhee" võib tähendada bioloogias mitut asja:
Trahhee ehk juhtsoon muuda
Juhtkoed - kannavad endas vett ja toitaineid. Eristatakse kahte ainete liikumise suunda taimes: tõusev ja laskuv. Tõusev vool (vee ja mineraalainete liikumine juurtest taime teistesse osadesse) toimub mööda trahheesid ja trahheiide.[2] Trahheed on trahheiididest täisulikumad. Nad esinevad enamikul katteseemnetaimedel ning vähestel sõnajalg- ja paljasseemnetaimedel.[3] Trahheed on lülilised torukesed, mille seinad on puitunud ja paksenenud ning tsütoplasma surnud.[2] Mida jämedamad on torud, seda kergemini vesi neid mööda voolab. Nii on tammetüves mõõdetud veevoolu kiiruseks peaaegu 30 meetrit tunnis, palju peenematest torukestest koosneva puiduga kuuse tüves aga vaevalt üks meeter tunnis.[4]
Tüübid muuda
Trahheede rakukestad võivad seestpoolt olla spiraalsete (spiraaltrahhee), rõnjaste (rõngastrahhee) või võrkjate (võrktrahhee) paksendustega. Astriktrahhee kestas asetsevad korrapäraste ridadena piklikud poorid, rakkude tipud on kolmnurksed ja piklike pooridega läbistatud. Täiuslikem trahhee tüüp on poortrahhee, mille külgmistes rakukestades on koobaspoorid, otsmised kestad on alati hävinud. Poortrahhee läbimõõt võib ulatuda millimeetrini.[3]
Trahheed ja puud muuda
Lehtpuud jaotatakse trahheede paiknemise järgi kahte suuremasse rühma. Rõngassoonelistel puudel (näiteks tamm, saar, jalakas) tekib kevadel ja varasuvel palju trahheesid, mis paiknevad rõngana aasta jooksul tekkiva puidukihi sisepinnal, hajussoonelistel puudel (kask, vaher jt.) tekivad need aga kogu kasvuaja jooksul enam-vähem ühtlaselt segiläbi väiksemate puidurakkudega. Seepärast pole viimaste puidus aastarõngad kuigi selgelt piiritletavad.[4]
Trahhee ehk õhusoon muuda
Putukad hingavad kitiinist torukeste ehk trahheede kaudu. Putukad on väga aktiivsed ja vajavad palju hapnikku. Trahheed moodustavad kogu keha läbiva võrgustiku. Nii jõuab hapnik kiiresti iga keharakuni. Hapnik läheb trahheest otse rakku ja süsihappegaas otse välja. Putukatel ei ole vaja verd hapniku transpordiks. Õhku trahheedest sisse ja välja pumbata aitab jalgade ja tiibade liigutamine. Suuremad putukad teevad ka hingamisliigutusi, et saada piisavalt hapnikku.[5]
Putukate hingamisest lähemalt muuda
Putukate hingamise mehhanism erineb põhimõtteliselt selgroogsete omast. Nimelt hingavad putukad tsükliliselt — on faas, mille käigus imetakse keskkonnast hapnikurikast õhku, ja faas, mille käigus eritatakse süsinikdioksiidi. Näiteks kapsaliblika (Pieris brassicae) nukk eritab suure koguse CO2 korra umbes 12 - 16 tunni tagant. Ka võivad hingamises esineda küllaltki pikad pausid. Mõned uurijad eristavad kuni üheksat hingamisrütmide tüüpi, kusjuures kõige levinum on arütmia ehk igasuguse rütmi puudumine.
Praeguseks ajaks on enamus putukate hingamist uurivaid teadlasi jõudnud kokkuleppele, et putukate hingamine ei toimu diffusioonist lähtudes (passiivne gaasi liikumine trahheesid mööda). Arvatavasti hingavad aktiivselt ka kõige väiksemad putukad (on mõõdetud 9 milligrammi kaaluva putuka aktiivset hingamist), mitte ainult suured, grammidesse ulatuva massiga mardikad. Milline täpselt on aktiivse ja/või tsuklilise hingamise mõte, pole päris täpselt teada. Tõenäoliselt on vähemalt nukustaadiumis hingamine seotud mitmete teiste putuka eluprotsessidega (nt südame tööga on seos kindlasti teada).[6]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ "Trahhee". eki.ee. Vaadatud 15. detsembril 2023.
- ↑ 2,0 2,1 Marandi, Triin (2012). "Taimerakk ja koed". Bioloogia õppematerjalid gümnaasiumile. Vaadatud 15. detsember 2023.
- ↑ 3,0 3,1 Kukk, Toomas (1966). Soontaimede anatoomia väike praktikum. Tartu ülikooli kirjastus. Lk 54–55.
- ↑ 4,0 4,1 Koppel, Andres. "Tammel käriseb korp". vana.loodusajakiri.ee. Vaadatud 15. detsembril 2023.
- ↑ Anijärv, Helle; Seedre, Piret. "Loodusõpetus 8. klassile, 2. osa. Lihtsustatud õppekava". Opiq.ee. SA Innove, HARNO.
- ↑ Vanatoa, Alo. "Hingamine".