Ava peamenüü

Koerasolge

(Ümber suunatud leheküljelt Toxocara canis)

Koerasolge (Toxocara canis) on üks levinumaid koerlaste parasiite. Lahksuguline helmint (nugiuss) on täiskasvanuna 9–18 cm pikk, kollakasvalge ja leidub enamasti lõpp-peremehe soolestikus. Täiskasvanud koertel põhjustab solge tavaliselt asümptomaatilist haigust, seevastu võib kutsikatel tugev infektsioon olla surmav.[1][2]

Koerasolge
Canine roundworm 1.JPG
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Ümarussid Nematoda
Klass Secernentea
Selts Ascaridida
Sugukond Solkmelised Toxocaridae
Perekond Toxocara
Liik T. canis
Binaarne nimetus
Toxocara canis
Werner (1787)

Peremeesorganismiks on üldiselt selgroogsed, harva ka selgrootud [3]. Inimesed haigestuvad fekaal-oraalsel teel koerasolkme munadega. Koerasolkme põhjustatud toksokariaasil on kaks vormi: vistseraalne rändvastne ja okulaarne rändvastne [4]. Vältimaks haiguse kandumist emalt vastsündinud kutsikatele on ennetatav anthelmintne ravi rangelt soovituslik. Efektiivsete anthelmintsete ravimite alla kuuluvad püranteel, fenbendasool, selamektiin [5].

MorfoloogiaRedigeeri

Täiskasvanud solkme ümmargune keha on kaetud kollase kutiikulaga, millel on võimalik eristada ogalist kraniaalset ja kaudaalset osa. Isane uss on 9–13 cm pikk ja 0,2–0,25 cm lai ning emane uss vastavalt 10–18 cm pikk ja 0,25–0,3 cm lai. T. canis munad on 27–85 μm pikad ning omavad ovaalset või sfäärilist kuju, teralist pinda ning paksu seina.[1]

Nakatumine ja elutsükkelRedigeeri

Koerad võivad nakatuda toksokariaasi enamasti kahel moel: nakatunud ema kaudu vahetult kas enne või pärast sündi, või keskkonnast süües teise looma solkme munadega nakatunud väljaheiteid, nakatunud hiirt või muud looma. Koera organismi sattunud munad kooruvad ning neist saavad vastsed, kes on võimelised läbima seedetrakti seinu. Noortel koerlastel liigub solge vereringe kaudu alveoolidesse ja trahheasse ning sealt köhimise kaudu neelatakse nugiuss tagasi seedetrakti ja maksa. Soolestikus kasvavad noored ussid täiskasvanuks ja hakkavad omakorda mune munema.[6]

Inimene on solkmetele parateenseks ehk mitteadekvaatseks peremeheks, kelles parasiidi vastsed ehk larvid migreeruvad eri elunditesse ja kehaosadesse, kuid ei arene täiskasvanuks. Mitteadekvaatsete peremeeste puhul eelistavad vastsed rännata silmadesse ja kesknärvisüsteemi, kus võivad elada ja säilitada nakatamisvõime kuni peremehe elu lõpuni, kahjustades seal kudesid ja elundeid. Ka üksainuke larv on inimesele tugevalt patogeenne.[7]

RaviRedigeeri

Inimeste jaoks, kes kannatavad koerasolkme sisikonnainfektsiooni all, kasutatakse ravimitena albendasooli, mebendasooli ja tiabendasooli. Koerte ja kutsikate täiskasvanud solkme ravimiseks kasutatakse anthelmintikume. Parim ravi kutsikatele on püranteelpamoaadiga, mis takistab vastsete reproduktsiooni ja haiguse põhjustamist.[8] Lisaks sellele kasutatakse looma nahale määrimiseks selamektiini, mis vereringesse imendudes ravib efektiivselt ka lestadest, sügelistest ja kirpudest põhjustatud haigusi.[7]

EnnetamineRedigeeri

Toksokariaasi nakatumist pole võimalik täielikult vältida, mistõttu soovitatakse loomadele teha regulaarset ussitõrjet: kuuekuuseks saamiseni iga kuu, edasi neli korda aastas. Roojaproov võib olla heaks meetodiks nakkuse tuvastamisel.[7] Inimeste puhul on heaks ennetuseks regulaarne kätepesu, liha kuumutamine õigel temperatuuril ning jälgimine, et väikelapsed ei sööks mulda.[9][10][11][12]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 Svobodová, V. et M. Svaboda. (1995). Klinická parazitologie psa a kočky. ČAVLMZ.
  2. Jurášek V, Dublinský, P. et al. (1993). Veterinárna parazitológia. Príroda a.s. ISBN 80-07-00603-6.
  3. Gillespie, S. H. (1988). "The epidemiology of Toxocara canis". Parasitol Today. 4 (6): 180–182. doi:10.1016/0169-4758(88)90156-1. PMID 15463080
  4. Despommier, D. (2003). "Toxocariasis: clinical aspects, epidemiology, medical ecology, and molecular aspects". Clin Microbiol Rev. 16 (2): 265–272. doi:10.1128/CMR.16.2.265-272.2003. PMID 12692098
  5. The Merck Vet Manual. http://www.merckvetmanual.com/?cfile=htm/bc/23505.htm. (Vaadatud 7.11.17)
  6. WebMD: Better information. Better health. https://pets.webmd.com/dogs/roundworms-dogs#1. (Vaadatud 7.11.17)
  7. 7,0 7,1 7,2 Solkmed. http://www.koer.ee/Solkmed.html. (Vaadatud 7.11.17)
  8. Macpherson, C. N. (2013). The epidemiology and public health importance of toxocariasis: a zoonosis of global importance. Int J Parasitol. 43(12-13):999-1008
  9. Lassen, B.; Jokelainen, P. (2016). "Survey of the Presence of Toxocara spp. Eggs in Dog Feces in Tartu, Estonia". Vector Borne Zoonotic Dis 16 (3): 212–214. PMID 26854385. doi:10.1089/vbz.2015.1895. 
  10. Lassen, B.; Janson, M.; Viltrop, A.; Neare, K.; Hütt, P.; Golovljova, I.; Tummeleht, L.; Jokelainen, P. (2016). "Serological Evidence of Exposure to Globally Relevant Zoonotic Parasites in the Estonian Population". PloS one 11 (10): e0164142. PMID 27723790. doi:10.1371/journal.pone.0164142. 
  11. "Toxocariasis." Parasites. Centers for Disease Control and Prevention. https://cdc.gov/parasites/toxocariasis/treatment.html (Vaadatud 7.11.17)
  12. "Toxocariasis: Background, Pathophysiology, Epidemiology". https://emedicine.medscape.com/article/229855-overview (Vaadatud 7.11.17)

VälislingidRedigeeri