Toomas Kuter

Toomas Kuter kontserdil (2010)

Toomas Kuter (sündinud 18. novembril 1965 Pärnus) on eesti kirjanik, laulja ja ajakirjanik.

Toomas Kuter alustas lauluõpinguid 15-aastaselt Pärnus Klaudia Taevi juures. Esimese soolokontserdi andis ta 17-aastaselt Pärnus, esitades vanu vene romansse. Tallinnas sai temast endise operetiprimadonna Therese Raide õpilane. Aastail 19941996 töötas Kuter Tallinna 37. Keskkoolis ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajana. Eesrindlikumast osast tema õpilastest on kujunenud Kuteri talendi austajate ring, kuhu kuulub endise õpilasena mh judomaadleja Martin Padar.

Toomas Kuter pani 1996. aastal Pärnus aluse Klaudia Taevi nimelisele rahvusvahelisele noorte ooperilauljate konkursile ja on selle president.

Ta on alates 2003. aastast Gavrila Deržavini nimelise Venemaa kirjanduse ja kaunite kunstide akadeemia korrespondentliige, alates 2008. aastast akadeemia professor.[1]

Ta on olnud vabariikliku laulukonkursi "Seeniorlaul" loomise juures ja juhtinud laulukonkursi žürii tööd alates 2007. aastast.

Aastal 2011 pani Toomas Kuter aluse Tiit Kuusiku nimelisele rahvusvahelisele kammerlauljate konkursile ja on selle kunstiline juht.

Ta on olnud Pärnu ooperipäevade nõunik (2010, 2012, 2014) ja Pärnu orelifestivali nõunik (2012, 2013).

Ühiskondlik tegevusRedigeeri

LoomingRedigeeri

Lauljana on ta kogunud tunnustust eri rahvaste romansside ja kammerlaulude esitajana. Ta on andnud kontserte Venemaal, Ameerika Ühendriikides, Iisraelis, Valgevenes, Itaalias, Vatikanis, Ukrainas, Saksamaal, Kreekas, Rootsis, Soomes, Leedus, Lätis ja mujal.

Kuter kirjutab sageli kontserdiarvustusi, raamatututvustusi ja artikleid Eesti väljaannetele. Toomas Kuter on mitme kirjanduskonkursi võitja ja rahvusvahelise muusikafestivali laureaat. Põhiliselt kuuluvad tema loomingusse muinasjutud, novellid ja lüürika. On tegutsenud ka tõlkijana.[2]

RaamatudRedigeeri

  • Muinasjutukogu "Poiss ja unenägu" (illustreerinud Ronald Kask ja Ebe Kastein, Perona, 1994)
  • Muinasjutt “Jaheda hinguse lugu” (illustreerinud Ronald Kask ja Ebe Kastein, Tallinn, 1995)
  • Muinasjutt “Täiskuutüdruk” (illustreerinud Ronald Kask ja Ebe Kastein, Pärnu,1996)
  • Luulekogumik "Armastusse minek" (illustreerinud Jaak Jõekallas, Pärnu, 2002)
  • Kogumik “Stihi i skazki” (vene keeles,illustreerinud Jaak Jõekallas ja Luule Luuse, Peterburi, 2003)
  • Muinasjutukogu "Südame latern" (illustreeriniud Luule Luuse, Pärnu, 2004)
  • Kunstikalender "Aja puudutus" (maalid Tiina Ojaste, luule Toomas Kuter, Pärnu, 2014)
  • Luulekogumik "Sa oled mu Kuningas" (luule Toomas Kuter, maalid Tiina Ojaste, Pärnu, 2015)

HelikandjadRedigeeri

HeliteosedRedigeeri

  • Muusikal “Ununenud muinaslugu” (muusika Andranik Kechek, tekst Toomas Kuter, 2002)
  • Vokaaltsükkel “Armastusse minek” (muusika Jüri Dmitriev, sõnad Toomas Kuter, 2004)
  • Vokaaltsükkel “Put k ljubvi” (muusika Jüri Dmitriev, sõnad Toomas Kuter, 2006)
  • Maardu linna hümn (muusika Andranik Kechek, sõnad Toomas Kuter, 2010)
  • Kuressaare 450. aastapäevaks valminud ballaad solistile ja segakoorile "Su südames on pärl" (muusika Jaanus Torrim, sõnad Toomas Kuter, (2013)

TõlkeraamatudRedigeeri

Koostatud raamatudRedigeeri

  • “Pärnu kirjarahva antoloogia” (koostajad Luule Luuse ja Toomas Kuter, Pärnu, 1998)
  • "Pärnu jõe legendid" (koostajad Toomas Kuter ja Helle Vent, Pärnumaa rahvakultuuri keskselts, 2004)
  • "Hans Christian Anderseni jälgedes" (koostanud Toomas Kuter, Pärnumaa rahvakultuuri keskselts, 2005)

Eessõnad raamatuteleRedigeeri

  • Martin Napa, "Poslanije v Egipet" (vene keeles, Peterburi, 2001)
  • Nadežda Brjantseva, "Žuravlinaja pesnja" (vene keeles, Pärnu, 2005)
  • Aurora Nevmeržitskaja, "Krõlja nadeždõ" (vene keeles, Tallinn, 2005)
  • Martin Napa, "Tvortšestvo" (vene keeles, Tallinn, 2006)
  • Valentina Siig, “Veel kord” (eesti keeles, Pegasus, 2009)

TunnustusRedigeeri

  • 2004 Rahvusvaheliste Rahufondide Assotsiatsiooni Venemaa Rahufondi aumedal (Moskva)
  • 2004 Gavrila Deržavini nimeline akadeemiline kuldmedal (Peterburi)
  • 2005 Aleksandr Puškini nimeline medal “Traditsioonide hoidmise eest Vene kirjanduses” (Peterburi)
  • 2005 Conventus Terra Mariana kvaliteedimärk (Tallinn)
  • 2005 Sergei Jessenini nimeline akadeemiline kuldmedal (Peterburi)
  • 2005 Pärnumaa kultuurkapitali eredaima kultuurisündmuse aastapreemia
  • 2006 Rahvusvaheliste Kirjanike Liitude Komitee aukiri (Peterburi)
  • 2007, 2011, 2015 Moskva rahvusvahelise muusikafestivali "Tušino kuldne sügis" laureaat (Moskva)
  • 2010 Conventus Terra Mariana aurüütel (Rooma)
  • 2011 Pärnu linna muusika aastapreemia (Pärnu)[3]
  • 2015 Rahvusvahelise Fabergé Fondi orden "Carl Fabergé - õukonnajuveliir" (Peterburi)

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri