Toomas Algma
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Toomas Algma (kuni 1934 Toomas Adamson, 15. veebruar 1896 Holstre vald, Viljandimaa – 17. oktoober 1971 Tartu) oli eesti õpetaja.
Algma pooldas Johannes Käisi kooliuuenduslikke põhimõtteid, propageeris neid ajakirjanduse vahendusel ning rakendas töös õpetajana. Koostas 1930. aastatel ajaloo ja maateaduse töövihikuid ning ajaloo ja kodanikuõpetuse õpikuid.
Haridus muuda
Õppis Vastemõisa ja Kärstna ministeeriumikoolis. Lõpetas 1917. aastal Tartu Õpetajate Seminari ja 1923. aastal eksternina gümnaasiumi. Aastail 1923–1927 õppis Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas.[1]
Teenistuskäik muuda
Töötas aastail 1917–1918 Vastemõisa Kõrgemas Algkoolis, 1918–1919 Viljandi Linna 1. Algkoolis, 1919–1920 Viljandi Eesti Hariduse Seltsi Tütarlastegümnaasiumis ja 1920–1921 Viljandimaa Poeglaste Reaalgümnaasiumis õpetajana. Oli aastail 1921–1923 Tartu Reaalkooli võimlemisõpetaja ning 1923–1927 õpetaja mitmes Tartu algkoolis. 1926–1940 Tartumaa tagavaraõpetaja.[1]
Oli aastail 1940–1941 Tartumaa rahvahariduse inspektor ja 1941–1942 Tartu linna metoodikakabineti ametnik. 1942–1944 viibis vangistuses Saksa koonduslaagris.[1]
Pärast vabanemist töötas 1944. aastal lühikest aega Tartu koolide inspektorina.[1]
1945–1946 oli Tartu 3. Keskkooli direktor. Seejärel kuni 1957. aastani Tartu Ehitustehnikumi direktor.
Ühiskondlik tegevus muuda
Oli Õpetajate Koja nõukogu liige aastail 1936–1940.
Tunnustus muuda
Isiklikku muuda
Tema vend oli Peeter Algma.