Toitlusministeerium
Toitlus(tus)ministeerium oli Eesti ministeerium, mis tegutses 1918[viide?]–1921[2].
| Asutatud | 1918 |
|---|---|
| Tegevuse lõpetanud | 1921 |
| Asukoht | Wismari tänav 7[1], Tallinn |
| Tegevuspiirkond | Eesti Vabariik |
| Juhtkond |
Eesti toitlustusminister: Jaan Raamot Jaan Kriisa Eduard Aule (1919) |
| Emaorganisatsioon | Eesti Vabariigi Valitsus |
Ministeeriumi ülesanne oli Eesti elanikkonda varustada toiduainetega[2]. 1918. aasta 19. novembril välja antud põllutöö- ja toitlusministri määrustega asuti toidujagamist ja müümist korraldama: keelati riigi piirest toiduainete väljaviimine, alkoholi valmistamine ning piimast juustu valmistamine. Samas lubati vaba kauplemine piimaga, piimasaadustega, munade ja lihaga, vorsti lubati ka valmistada, kuid ainult hobuselihast. Ülejäänud toiduainetega jätkuvalt kaubelda ei tohtinud ja Saksa okupatsiooniaegsed piirangud jäid kehtima.
Vabariigi tasemel toitlusolukorra reguleerimiseks rajati kõrgem toitlusasutus toitlusministeeriumi toitlusosakonna näol; kohapeal vastutasid rahva toitmise eest linnade, valdade ja maakondade omavalitsused, mille juurde asutati toitlusosakonnad.
Eesti Ajutise Valitsuse Maanõukogu (Maapäev) 24. novembri 1918. aasta otsusega lahutati Põllutöö- ja Toitlusministeerium Põllutööministeeriumiks ja Toitlusministeeriumiks. Põllutööministriks määrati Otto Strandmann ja toitlusministriks Jaan Raamot. 27. novembril loodud Konstantin Pätsi kolmandas ajutises valitsuse koosseisus oli eraldatud esimest korda toitlusministeerium põllutööministeeriumist.
Eesti toitlusminister muuda
Pikemalt artiklis Eesti toitlusminister
Viited muuda
- ↑ Ministeriumite adressid, Riigi Teataja, nr. 4, 4 detsember 1918
- ↑ 2,0 2,1 Eesti Entsüklopeedia. 8. köide: Tanulane–Yvon. Tartu: Loodus, 1937, lk 201.