Tinasõdurid

Tinasõdurid on miniatuursed mängusõdurid, mis on valmistatud tinast. Sageli kasutatakse seda sõna ka mõnest teisest matejalist (näiteks komposiitmaterjalist või plastist) mängusõdurite kohta.

Vladimir Sapožninile kuulunud tinasõdurid Tartu Mänguasjamuuseumi püsinäitusel. 2025.

Tinasõdurite suurust mõõdetakse millimeetrites, tavapäraselt jääb nende suurus 45 ja 75 mm vahele, kuid on toodetud ka suuremaid sõdureid. Vanade ja uute mängusõdurite kogujail on oma erialaajakirjad, veebilehed ja sõdureid müüakse oksjonitel.

Ajalugu

Tinasõdurid Salzburgi muuseumi näitusel "Krieg.Trauma. Kunst. Salzburg und der Erste Weltkrieg" (Sõda. Trauma. Kunst. Salzburg ja esimene maailmasõda.)

Sulatinaga sõdurite valamine.

Egiptuse hauakambritest leitud miniatuursed sõdalasekujukesed on dateeritud aastasse 2500 eKr, kuid arvatavalt loodi need pigem rituaalsetel eesmärkidel kui mänguasjadena. Samamoodi valmistati keskaegses Euroopas kindralite ja valitsejate tarbeks hõbedast, portselanist või puidust miniatuursed sõdalaste armeed, mida kasutati sõjastrateegiate planeerimisel.

Varaseimad spetsiaalselt laste mänguasjadena disainitud sõdurikujukesed valmistati Euroopas 18. sajandil. Neid tellisid jõukad lapsevanemad, kes võisid endale lubada kallite detailide ja peene viimistlusega toodet. Puust nikerdatud mängusõdurid elasid harva üle oma omaniku lapsepõlve, samas kui kallid hõbedast valmistatud sõdurid võis peale omaniku suureks kasvamist üles sulatada ja materjali väärtus oli selle ajaga vaid kasvanud.

18. sajandi lõpul valmistasid tinasõdureid väiketootjad, kelle toodanguks oli nukumajade mõõdus mööbel. Nende valatud tinasõdurid olid värvikatteta.

Esimesed masstoodanguna valminud tinasõdurid valmistati Saksamaal. Johann Gottfried Hilpert (1748–1832) ja tema vend Johann Georg Hilpert (1733–1811) rajasid 1775. aastal sõdurite ja muude tegelaste valamiseks algelise konveierliini. Liinil töötasid muuhulgas ka värvijad.

19. sajandi lõpul hakati tinasõdureid vormi valama. Tollal valati kehad ja pead sageli eraldi, pead kinnitati keha külge hiljem ning lõppviimistlusena sõdurid värviti. Sellised firmad nagu näiteks Lucotte (hiljem CBG Mignot) Prantsusmaal või Heyde Saksamaal tootsid tinasõdureid, mis sarnanesid Euroopa tuntud sõjaväelastele, sageli oli neile maalitud selga pidulikud vormirõivad. Heyde'i valik laienes peagi ja lisaks mundris sõjaväelastele hakati tootma ka sõjaväekokkasid ja -õdesid.

Tinasõdurite valmistamise tehnoloogia muutus täielikult aastal 1893, mil William Britain leiutas tinavaluvormid ja neisse valamise meetodi. Briti valamismeetod tähendas sulatina valamist vormi, mida metalli jahtudes keerati ja mille väike ava võimaldas liigsel sulatinal välja pääseda. Valmistooteks oli kujuke, mis oli varasematest tunduvalt odavam ja kergem.

Tootjad

Heyde

Heyde tinasõdurite figuure toodeti Saksamaal Dresdenis ja tänapäeval on need kollektsionääride hulgas ühed hinnatuimad. Heyde oli spetsialiseerunud erinevate Euroopa sõdade, sh 19. sajandi impeeriumide, Prantsuse-Preisi sõja ja esimese maailmasõja ning Prantsuse võõrleegioni tegelaskujudele. Esimese maailmasõja komplektid sisaldasid kaevikuvõitluse komplekte, tanke, ehitus- ja sideüksusi, kahureid. Tsiviilisikuid kujutavate figuuride hulgas olid suvel või talvel pargis mängivad lapsed, rebast taga ajavad jahimehed ning näiteks ka Lumivalgekese ja seitsme päkapiku muinasjutu tegelased. Sellelt tootjalt on teada ka sootuks erilised komplektid nagu näiteks lennujaam ja arktiline komplekt, mis sisaldab korraga nii jääkarusid kui ja pingviine.

Lucotte

Selle firma sõdurite tootmise täpse alguse kohta on vähe teada, kuid esimestel Lucotte'i kaupade siltidel on viited "Pliisõdurite ja -esemete tootmine alates aastast 1840". Etiketil on ka kirjas, et Lucotte valmistas pliist lauanõusid. Arvatakse, et Lucotte alustas lamedate väikeste sõdurite tootmist 1840. aastal.

Lucotte'i kujukestel olid keha külge eraldi kinnitavad jäsemed – kujul oli õlgade all väike pulgake, mille otsa läks augukesega käsi. Seejärel neediti käed keha külge, et tulemus oleks perfektne. Samal meetodil, otsekui pesasse asetades, kinnitati keha külge pea ja näiteks ka seljakotid. Sel moel kinnitatud jäsemed on üks lihtsamaid viise Lucotte'i valmistatud tinasõdurite tuvastamiseks. Meetodit kasutati kuni teise maailmasõjani, mil Lucotte hakkas mängusõdurite käsivarsi kere külge sulatama.

Kasutades aastate jooksul plii- ja tinaesemete valmistamisel omandatud märkimisväärseid teadmisi, valis Lucotte mängusõdurite valamiseks suure tinasisaldusega sulami, mis võimaldas valades suurt detailsust. Kui kõik sõduri osad olid pesadesse asetatud ja kokku needitud/sulatatud, oli tulemuseks ülimalt realistlik miniatuurne sõdur.

1928. aastal, mil läks Lucotte CBG Mignot' kätte, muutusid mudelid lihtsamaks ja standardsemaks. Lucotte'i tinasõdurite karbid olid valmistatud kartongist või papist ja puidust, mis kaeti iseloomuliku reljeefse punase paberi ning värvilise infosildiga. Pärast Mignot' ostu 1928. aastal jäi karbil Lucotte'i silt alles, kuid karbi servadele lisati kuldne ääris.

Kollektsionäärid

Tinasõdureid kogutakse nagu kõikvõimalikke muidki mänguasju. Mängusõdurite kogujail on sageli suur ajaloohuvi ning nad on huvitatud erinevate ajaloosündmuste (sh lahingute) taaslavastamisest.

Winston Churchilli lapsepõlvekollektsioon

Üks tuntumaid tinasõdurite kogu omanikke oli Winston Churchill (1874–1965), kellel lapsena oli suur tinasõduritest (paljud neist Lucotte'i valmistatud) koosnev armee. Esimese mängusõdurite komplekti sai ta seitsmeaastasena, veel teismelisenagi mängis ta sõjamänge komplektiga, mis oli kasvanud juba 1500 mehest koosnevaks armeeks. Talle meeldisid eriti Blenheimi (1704) ja Waterloo (1815) lahingute taaslavastused.

Churchill on rääkinud: "„Lõpuks oli mul neid pea poolteist tuhat. Nad olid kõik ühes suuruses, kõik britid, jalaväedivisjon koos ratsaväebrigaadiga. Mu vend Jack juhtis vaenulikku armeed. […] mängusõdurid muutsid mu elukäiku."

Kunagisele Briti peaministrile kuulunud mänguasjasõdurid on tänapäeval eksponeeritud Londonis Churchilli muuseumis ja Churchilli sõjakabinetis.

Maailma suurim mängusõdurite kogu

Maailma suurim tinasõdurite erakollektsioon kuulub Ameerika Ühendriikides elavale Jonathan Perry Watersile. Rekord kinnitati Guinessi maailmarekordina 28. veebruaril 2016. Tema terve mängusõdurite kollektsiooni suurus on 25 000 sõdurit, neist unikaalseid loeti rekordi jaoks kokku 1020. Kollektsiooni kuulub 41 erineva riigi mängusõdureid. Jonathan Perry Waters on mängusõdureid kogunud juba alates viiendast eluaastast.