Tiktaalik roseae

(Ümber suunatud leheküljelt Tiktaalik)

Tiktaalik roseae on monospetsiifiline väljasurnud liik eelajalooliste luukalade perekonnast (kõndiv kala). Ta elas hilisel Devoni ajastu perioodil, umbes 375 miljonit aastat tagasi. Ta võis olla üks neljajalgsete loomade eelkäijatest.[1]

Nobu Tamura (http://spinops.blogspot.com) rekonstrueeritud Tiktaalik roseae isend

Tiktaalik'u fossiilide järgi võib tema kohta öelda põhimõtteliselt kala, sest tal on kalalik kehakuju ja lõpused, aga ka krokodilliga sarnane pea ning ebatavalised uimedega jäsemete moodi moodustised. Tiktaalik'u uimedel on liigutamiseks kiired nagu kaladel, kuid ta algelistes jäsemetes on olemas ka tugiluud, millega ta sai oma keha maapinnast kõrgemale kergitada. Nende teadmiste põhjal võib järeldada, et Tiktaalik oli kalade ja neljajalgsete loomade vahepealne vorm, kel võis olla neljajalgsete loomade (kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad) evolutsioonilises arengus tähtis osa.[2]

Kirjeldus muuda

Tiktaalik'ut vaadeldes saab ülevaate, millised võisid välja näha neljajalgsete esivanemad. Erinevalt teistest neljajalgsete eellaste fossiilidest on Tiktaalik'u jäsemetel randmeluud, mistõttu meenutavad uimekiired sõrmi.[2]

Jäsemete ehituses ja nende kinnitustes ülejäänud skeletiga on märkimisväärselt palju sarnasusi neljajalgsete loomadega. Uimede randmeluude põhjal on näha, et sinna kinnitusid suured ja tugevad lihased. Uimed ise olid samuti lihaselised ja tänu randmetele ka hästi liikuvad. Need aitasid maapinnal ja madalas vees liikuda.[2]

Lisaks on tähelepanuväärne see, et Tiktaalik'u pealael asetsesid õhukanalid, millest võib järeldada, et tal olid algelised kopsud, millega ta sai veest väljas õhku hingata. Need võisid toimida hästi siis, kui madalates veekogudes oli kõrge veetemperatuuri tõttu vähe hapnikku ja loom pidi õhku saama väliskeskkonnast. Erinevalt enamikust kaladest olid Tiktaalik'ul lõpuste piirkonnas luust plaadid, mille abil sai ta pead pöörata. See teeb temast esimese teadaoleva kala, kellel tekkis kael. Tänu sellele olid tal paremad võimalused jahtida saaki nii maal kui ka vees.[2]

Evolutsioon muuda

Tiktaalik roseae on ainuke liik oma perekonnas. Ta elas umbkaudu 375 miljonit aastat tagasi.

Tiktaalik võib olla üleminekuvorm päris kalade ja päris neljajalgsete vahel (näiteks linnud ja dinosaurused). Samas on ka võimalik, et Tiktaalik ei olnud ühegi elava looma esivanem, vaid lihtsalt üks liik kunagi elanud algelistest selgroogsetest.[1]

Maismaal eduka liikumise võimekuse välja arenemiseks kulus aga vaatamata T. roseae arengutasemele veel ligikaudu kümme miljonit aastat. Esimesed tõelised neljajalgsed meenutasid ilmselt salamandreid, kes on küll endiselt veega tihedalt seotud, kuid suudavad vajaduse korral hakkama saada ka gravitatsiooni avaldatava survega ning atmosfääri kuivusega.[3]

Avastamine muuda

Tiktaalik'u fossiil avastati 2004. aastal Põhja-Kanadast Ellesmere saarelt. Fossiili hinnanguline vanus on 375–383 miljonit aastat. Ellesmere saar oli kunagi osa Lauraasia mandrist, mis asus ekvaatori keskel ja oli sooja kliimaga. Avastuse tegid Edward B. Daeschler, Neil H. Shubin ja professor Farish A. Jenkins Jr.

Nimeosa "Tiktaalik" märgib leiu asukohta, sõna pärineb inuktituti keelest ja tähendab suurt mageveekala.[4]

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 Shubin, N., Daeschler, B. & F. Jenkins Jr 2006. A Devonian tetrapod-like fish and the evolution of the tetrapod body plan. Ajakirjas Nature. https://www.nature.com/articles/nature04639 Vaadatud 13.12.2020
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Shubin, N., Daeschler, B. & F. Jenkins Jr 2006. The pectoral fin of Tiktaalik roseae and the origin of the tetrapod limb. Ajakirjas Nature. https://www.nature.com/articles/nature04637 Vaadatud 13.12.2020
  3. Oidermaa J-J. 2014. Tiktaalik tegi jäsemete suunas arvatust suurema sammu Leheküljel Novaator.err.ee. https://novaator.err.ee/253622/tiktaalik-tegi-jasemete-suunas-arvatust-suurema-sammu Vaadatud 13.12.2020
  4. Shubin, N., Daeschler, B. & F. Jenkins Jr 2006. The cranial endoskeleton of Tiktaalik roseae. Ajakirjas Nature. https://www.nature.com/articles/nature07189 Vaadatud 13.12.2020