Tiibeti budismi ajalugu

Tiibeti budismi alguseks loetakse tavaliselt Guru Rinpotše saabumist Tiibetisse, kuid ajalooliselt ilmus esimene teade budismi kohta juba kuningas Songtsen Gampo (629–650) valitsemisajal. Sündis aastal 617. Songtsen Gampoga algab pihta ajastu, mida kutsutakse Tiibeti budismis kolme suure dharma kuninga ajastuks.

Buddha silmad

Tiibetlased väidavad, et juba tema ajal ehitati esimesed üksikud väikesed budausu templid. Põhjuseks oli see, et suhtlus India kloostrite ja tiibetlaste vahel algas intensiivselt ja aktiivselt just tema valitsusajal. Ta tsentraliseeris Tiibetis võimu. Sellega alustas juba tema isa, Yarlungide suguvõsa 32. troonipärija, Songtsen Gampo oli kuningapoeg number 33. Ta abiellus kahe budistist printsessiga, kellel oli suur mõju kuninga maailmavaatele. Aastal 649 Tiibet ühendati. Minister Thonmi Sambhota saatis Indiasse ülesandega luua tiibetlaste jaoks tähestik ja kiri. Samuti ehitati tema ajal Jokhangi tempel Lhasasse.

Järgmine suur Dharma kuningas oli Trisong Detsen (755–797, Yarlungide soost 37. kuningas. 792. aastal kuulutas ta budismi riigiusuks. Ta rajas Samje kloostri, mis valmis aastal 765. Aastal 779 muutus bön ametlikult teisejärguliseks.

Tiibeti budismi koolkonnad muuda

Klassikaline jaotus Tiibeti budismi koolkondade järgi on: Nyingma, Sakja, Kagyu ja Gelug.

Aastast 1988 see asetus veidi muutus, sest Sarnathis Indias, kuhu olid kogunenud kokku kõik Tiibeti budismi esindajad, kloostriülemad, khenpod, budismi haritlased, õpetlased, terve thulkude institutsioon ja paljud teised budismi tähtsad tegelased. Seal tegi XIV dalai-laama sensatsioonilise ettepaneku, et Bön on aeg lisada nelja suure budistliku koolkonna juurde kui Tiibeti eelbudistlik koolkond ehk traditsioon. Dalai-laama teatas: "See ei ole nii tähtis, kas me arvestame bönid budistlikuks koolkonnaks või mitte. See Bön, mis oli Tiibetis XI sajandil, on tänase päevani läbi aastatuhandete arenenud koos teiste Tiibeti budismi koolkondadega ja seetõttu on õigus ja aeg juba rääkida Bönist kui Tiibeti viiendast traditsioonist.

Miks võeti vastu Bön viiendaks koolkonnaks? Kuna ajaloos on Bön ka suutra traditsioon, mis on oluline kõigi nelja budistliku koolkonna juures, on enda üldstruktuurilt üks: PRADZHNJA PARAMITA, Madhjamika, Pramana, Abidharma, kusjuures õpikud ja tekstid võisid erineda omal ajal ka kloostritel omavahel võrrelduna, rääkimata siis veel koolkondadest, kuid üldine õppeprogramm on kõigil koolkondadel ühine. Samal põhimõttel läheneb ka Böni enda traditsioonile.

Nyingma koolkond muuda

Pikemalt artiklis Nyingma koolkond

Kagyu koolkond muuda

Pikemalt artiklis Kagyu koolkond

Shangpa Kagyu asutas Khyungpo Nyaljor (978–1079).

Gartšen Rinpotše

Sakja koolkond muuda

Pikemalt artiklis Sakja koolkond

Sakja koolkonna traditsioon algab 11. sajandil. Khon Konchok Gyalpo (992–1072) rajas Sakja kloostri 1073. aastal, õppis lhotsava Drokmi käe all.

Sakja koolkonna õppeprogramm (mille läbimine ja omandamine võtab aega umbes 15 aastat), koos vastavate india panditite teostega, mis iga teema juures aluseks võetud.

Gelugpa koolkond muuda

Pikemalt artiklis Gelugpa koolkond

(dGe-lugs-pa) Gelugpa koolkonna rajamine.

Tsong-kha-pa (Blo-bzang-grags-pa) (1357–1419) tegevus Kesk-Tiibetis. (sMon-lam)-ipidustuste traditsiooni algatamine Lhasas 1409. Mingi keisri Yung-lo (1403–1424) kutse Hiinasse 1408. (dGa’-ldan)i kloostri rajamine 1409.

Tsongkhapa reform on tänu tema huvile kadampa (Bka'-gdams-pa) traditsiooni vastu, mille tõi Tiibetisse Atiśa.

Kolm vaala, millele toetub gelugpa koolkond: Suutra ja tantra röhuga Vinaajale, (dGe-lugs-pa) koolkonna ja kloostriorganisatsiooni kujunemine. Drepungi (‘Bras-spungs')-i (1416) ja (Se-ra) kloostri (1419) rajamine. Gelugi koolkonna õppeprogramm on üldiselt sarnane sakja omale.

Dalai-laamade institutsioon. VI dalai-laama Tsangjang Gjatso (1683–1706).