Theódoros Vryzákis

Theódoros Vryzákis (Θεόδωρος Βρυζάκης; 19. oktoober 1814 Teeba – 6. detsember 1878 München) oli üks olulisemaid 19. sajandi Kreeka maalikunstnikke.

Theódoros Vryzákis
Kunstnik vahemikus 1844–1852 (mil nii Vryzákis kui portree autor Ludwig Thiersch viibisid mõlemad Münchenis)
Sündinud	19. oktoober 1814 Teeba, Kreeka
Surnud	6. detsember 1878 München, Saksamaa
Rahvus	kreeklane
Haridus	Münchenis
Tegevusala	maalikunst

Pátra metropoliit Germanos III Agia Lávra kloostri juures lippu õnnistamas. Theódoros Vryzákise õlimaal (1865, Ateena Rahvusgalerii).

Elu Kreekas

Kui Vryzákis oli vaid seitsmeaastane, vangistasid türklased Kreeka iseseisvussõja käigus tema isa ning poosid ta üles. Tema ema põgenes koos lapsega mägedesse ja metsadesse varju. 18-aastaselt emigreerus Vryzákis ühe sakslasest filoloogi õhutusel Münchenisse, kus ta ka oma surmani elas.

Õpingud ja elu Münchenis

Oma uues kodulinnas asus Vryzákis tegelema maalimisega ning temast sai ka esimene Münchenis õppinud Kreeka maalikunstnik. 1844. aastal sai ta linna kreeklastest kogukonna stipendiumi maalikunsti õppimiseks ning samal aastal sai temast ka Müncheni Kaunite Kunstide Akadeemia liige.

Tema õpetajate ja hilisemate sõprade hulka kuulusid paljud silmapaistvad kunstnikud, kelle tööd käsitlesid sageli Kreekaga seotud teemasid: sealhulgas Karl Wilhelm von Heideck, Peter von Hess ja Heinrich von Mayer. Ta oli Kreekas väga populaarse ajaloolisi teemasid käsitleva maalikunsti peamine esindaja ning suurem osa tema töödest kujutasid Kreeka iseseisvussõda.

Vahemikus 1845–1855 reisis Vryzákis õppimise eesmärgil palju mööda Euroopat ringi.

Hilisem elu

Oma kõige kuulsama teosega "Väljatung Mesolóngist", mis kujutab Kreeka vabadusvõitlejate väljatungi türklaste poolt ümber piiratud Mesolóngi linnast, osales ta 1855. aasta Pariisi maailmanäitusel. Sellest oma kuulsaimast maalist tegi Vryzákis kaks koopiat: esimene pilt hävines 1929. aastal Mesolóngi linnas aset leidnud tulekahjus, teine on hoiul Rahvusgaleriis. Juba alates aastast 1856 on ringluses ka arvukad sama töö litograafiad.

1861. aastal sõitis kunstnik sealse kreeka kogukonna kutsel Manchesteri, kus ta kaunistas seinamaalingutega Kreeka õigeusu kirikut. Seal tehtud töö pidas vastu aastani 1863. Neli aastat hiljem osales ta nelja maaliga kunstinäitusel Leipzigis.

Vryzákis suri 1878. aastal ning ta maeti Münchenis. Oma testamendiga jättis ta kõik oma ateljees olevad tööd Ateena Ülikoolile ning lisaks pärandas ta 760 marka Müncheni Lunastaja kiriku Kreeka õigeusu kogukonnale kiriku katuse parandamiseks.

Pärand

Vryzákis töid peetakse Müncheni koolkonna maalide musternäidisteks. Tema eluajal oli suur nõudlus Kreeka iseseisvussõda kujutavate teoste järele ning tänu litograafiatele ja muud tüüpi reprodele olid tema tööd tuntud väga laiale publikule.

Teda peetakse kaasaegse Kreeka esimeseks maalikunstnikuks ning Kreeka iseseisvussõja, mida ta nägi romantilise ning nostalgilisena, jäädvustajaks. Tema maalidel olevad karakterid on pompoossed, teatraalsed ja ümbritsevast eralduvad kujud. Kunstikriitikute sõnul on tema traditsiooniliste riiete ja dekoratsioonide vastu suunatud huvi ning mistahes isikupäraste näoilmete puudumine märk "välismaise" kunstniku vaatenurgast, mis püüab teises riigis toimuvat kujutades leida tavapärased elemente.

Tema piltide monumentaalne suurus, tseremoniaalsed ja teatraalsed kompositsioonid ja akadeemiline ning aateline romantism teevad tema stiili Kreeka kunstnike seas ainulaadseks. Paljud tema tööd on välja pandud Rahvusgaleeris ja Benaki Muuseumis, mis mõlemad asuvad Ateenas.

Tõenäoliselt kõige kallim tema töö on "Noore mehe hüvastijätt", mis müüdi Sotheby oksjonil Londonis 580 000 naela eest.

Galerii

• 
  "Väljatung Mesolóngist" (Ateena Rahvusgalerii)
• 
  "Georgios Karaiskakise laager" (1855, Ateena Rahvusgalerii)
• 
  "Trööst" (1856, Ateena Rahvusgalerii)
• 
  "Tänulik Hellas" (1858, Ateena Rahvusgalerii)
• 
  "Lord Byroni vastuvõtt Mesolóngis" (1861, Ateena Rahvusgalerii)

Vaata ka

• Ateena Rahvusgalerii