Põhja-Iirimaa konflikt

Põhja-Iirimaa konflikt (inglise: The Troubles iiri: Na Trioblóidí) oli aastatel 1968–1998 toimunud usulis-poliitiline ja terroristlik konflikt Põhja-Iirimaal. Konflikt algas 1960. aastate lõpus ja ametlikult lõppes see 1998. aastal, kui sõlmiti Belfasti leping.

Põhja-Iirimaa konflikt
Lojalistlik grafiti ja silt "Ei ole alistumist" 1970. aastal Belfastis.
Toimumisaeg	1968–1998
Toimumiskoht	Põhja-Iirimaa
Tulemus	Sõjaline patiseis paramilitaarsete rühmituste relvarahu Belfasti leping
Osalised
Suurbritannia Iiri rahvuslikud relvarühmitused Iiri lojalistlikud relvarühmitused
Kaotused
Briti armee: 705 Põhja-Iirimaa politsei: 301 Suurbritannia politsei: 6 Kuninglikud õhujõud: 4 Kuninglik merevägi: 2 PIRA: 291 INLA: 39 OIRA: 27 IPLO: 9 RIRA: 2 UDA: 91 UVF: 62 RHC: 4 LVF: 3 UR: 2
Hukkunud tsiviilisikuid: 1840 Hukkunuid: 3530 Vigastatuid: üle 47 500

Konflikt oli peamiselt poliitiline ja üheks peamiseks probleemiks oli Põhja-Iirimaa poliitiline kuuluvus. Unionistid/lojalistid, kes on peamiselt protestandid ja inglased, soovisid Põhja-Iirimaa jäämist Suurbritannia koosseisu, samas kui Iiri rahvuslased/vabariiklased, kes on peamiselt katoliiklased ja iirlased, soovisid Suurbritannia koosseisust lahkumist, et ühendada Põhja-Iirimaa Iirimaaga. Mõlemad pooled rakendasid terrorit nii valitsuse, üksteise kui ka neutraalse elanikkonna vastu. Teine peamine probleem oli kogukondade omavahelised suhted. Protestantidest inglased diskrimineerisid katoliiklastest iirlasi; neid tohtis arreteerida ilma määruseta ja ülekuulamisel võisid politseinikud Iiri rahvuslaste vastu kasutada piinamist.

Konflikti ajal toimus ka tulistamisi ja pommiplahvatusi. Sõjalises konfliktis olid peamisteks vaenupoolteks lojalistlikud UDA ja UVF, vabariiklikud rühmitused nagu IRA ja korda valvavad Suurbritannia valitsusväed ning Kuninglik Ulsteri Politseijõud. Põhja-Iirimaa konfliktis hukkus 3530 inimest.

Vaata ka

• IRA