Grateful Dead
The Grateful Dead oli Ameerika Ühendriikide vokaal-instrumentaalansambel, mis viljeles eksperimentaalset džässi, kantri, folgi, reggae jpt mõjutustega rokkmuusikat. Ansambel asutati 1965. aastal California osariigis Palo Altos.[1][2]
.png)
Ansambli liikmete arv kõikus aja jooksul viie ja seitsme vahel.[3] Muusikakollektiiv oli tuntud kontsertesituste poolest, kus tulid ettekandele pikad improvisatsioonilised palad[4][5], ning nende pühendunud järgijate ingliskeelne hüüdnimi oli Deadheads. 1970. aastal kirjutas muusikakriitik Lenny Kaye Grateful Deadi muusikalisest innovaatilisusest ajakirjas Rolling Stone: "Nende muusika puudutab pinda, mille olemasolu enamik teisi ansambleid ei aimagi."[6] Mitmesugustest mõjutustest sünteesis ansambel kireva psühhedeelse terviku, mis tegi Grateful Deadist "improvisatsiooniliste ansamblite maailma juhtivad ristiisad".[7] Ajakirja Rolling Stone kõigi aegade suurimate muusikute edetabelis seisis kollektiiv 57. kohal.[8] Rock'nrolli kuulsuste halli (Rock and Roll Hall of Fame) võeti Grateful Dead 1994. aastal[9], nende 8. mai 1977 kontsertlindistus Cornelli Ülikoolist kanti USA Kongressi raamatukogu riiklikku salvestiste registrisse 2012. aastal.[10] Grateful Deadi albumeid müüdi maailmas üle 35 miljoni eksemplari.
Grateful Dead sündis San Francisco lahe piirkonnas 1960ndate alternatiivkultuuri tõusulaine harjal.[11][12][13] Ansambli asutajaliikmed olid Jerry Garcia (juhtkitarr, vokaal), Bob Weir (rütmikitarr, vokaal), Ron "Pigpen" McKernan (klahvpillid, suupill, vokaal), Phil Lesh (basskitarr, vokaal) ja Bill Kreutzmann (trummid).[14] Muusikud mängisid sellal koos veel mitmes San Francisco ansamblis nagu Mother McCree's Uptown Jug Champions ja The Warlocks. Lesh oli neist viimane, kes ühines Warlocksiga enne, kui sellest sai Grateful Dead; ta vahetas välja Dana Morgan noorema, kes oli mõnel esinemisel mänginud basskitarri. Trummar Mickey Hart ja laval mitte esinev sõnadekirjutaja Robert Hunter liitusid muusikakollektiiviga 1967. aastal. Ansambli tuumik jäi kokku terve selle 30-aastase ajaloo vältel, kui arvata välja 1973. aastal surnud McKernan ning 1971–1974 kõrvale jäänud Hart.[15] Ansambli ametlike liikmete hulka kuulusid veel Tom Constanten (klahvpillid, 1968–1970), John Perry Barlow (sõnade autor, 1971–1995)[16], Keith Godchaux (klahvpillid, 1971–1979), Donna Godchaux (vokaal, 1972–1979), Brent Mydland (klahvpilliv, vokaal, 1979–1990) ja Vince Welnick (klahvpillid, vokaal, 1990–1995).[17] Bruce Hornsby (akordion, klaver, vokaal) osales 1990–1992 kontserdireisidel ning oli kohati külalisesineja nii enne kui ka pärast reise.
Pärast Garcia surma 1995. aastal osalesid ansambli ülejäänud liikmed koos teiste muusikutega kontserdireisidel nime The Other Ones all aastail 1998, 2000 ja 2002 ning nime The Dead all aastail 2003, 2004 ja 2009. Neli elusolevat ansambliliiget tähistasid 2015. aastal Grateful Deadi 50. sünnipäeva kontserdisarjaga "Fare Thee Well: Celebrating 50 Years of the Grateful Dead", mida nimetati nende viimasteks ühisesinemisteks.[18] Ansambli liikmed on moodustanud ka selliseid tuletiskollektiive nagu Dead & Company, Furthur, Rhythm Devils, Phil Lesh & Friends, RatDog ja Billy & the Kids.
Diskograafia muuda
|
|
Viited muuda
- ↑ Meriwether, Nicholas G. (2012). Reading the Grateful Dead: A Critical Survey. Scarecrow Press. Lk 280. ISBN 0-8108-8371-6.
- ↑ Metzger, John (1999). "Mother McCree's Uptown Jug Champions". The Music Box. The Music Box, Inc. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. september 2012. Vaadatud 21. augustil 2012.
- ↑ Blender Magazine, May 2003 "Purveyors of freely improvised space music". 8. juuni 2007. Originaali arhiivikoopia seisuga 8. juuni 2007.
- ↑ Santoro, Gene (2007). "Grateful Dead". Encyclopædia Britannica. Encyclopædia Britannica, Inc. Originaali arhiivikoopia seisuga 22. märts 2007. Vaadatud 4. veebruaril 2007.
- ↑ "Rock and Roll Hall of Fame and Museum – Grateful Dead detail". Inductees. The Rock and Roll Hall of Fame and Museum, Inc. Originaali (asp) arhiivikoopia seisuga 23.11.2006. Vaadatud 16. jaanuaril 2007.
- ↑ Kaye, Lenny (1970). "The Grateful Dead – Live/Dead". Rolling Stone. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. veebruar 2013. Vaadatud 18. oktoobril 2010.
- ↑ Garofalo, Reebee (1997). Rockin' Out: Popular Music in the USA. Allyn & Bacon. Lk 219. ISBN 0205137032.
- ↑ "The Greatest Artists of all Time". Rolling Stone. Originaali arhiivikoopia seisuga 5. mai 2011.
- ↑ "The Grateful Dead: inducted in 1994". The Rock and Roll Hall of Fame and Museum. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. aprill 2012. Vaadatud 9. aprillil 2012.
- ↑ "New Entries to the National Recording Registry". Library of Congress. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. september 2013. Vaadatud 25. juulil 2013.
- ↑ "The Grateful Dead Biography". rockhall.com. Rock and Roll Hall of Fame and Museum. Originaali arhiivikoopia seisuga 8. mai 2014. Vaadatud 7.05.2014.
- ↑ Sylvan, Robin (2002). Traces of the Spirit: The Religious Dimensions of Popular Music. NYU Press. Lk 86–. ISBN 978-0-8147-9809-6. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. mai 2015.
- ↑ Barnes, Luke (26. juuni 2013). "UC Santa Cruz's Grateful Dead archive offers a reason to visit the campus this summer". santacruzsentinel.com. The Santa Cruz Sentinel. Originaali arhiivikoopia seisuga 8. mai 2014. Vaadatud 7.05.2014.
- ↑ Rolling Stone, pg. 332
- ↑ Garofalo, pg. 218
- ↑ Ehkki ta on ansambli veebilehe teatel selle ametlik liige, ei kantud Barlow'd (kes tegi sageli koostööd Weiri, Mydlandi ja Welnickiga) rock'n'roll'i kuulsuste halli. "The Grateful Dead". Rock and Roll Hall of Fame. Vaadatud 11. märtsil 2017.
- ↑ "The Band". 8. mai 2015. Originaali arhiivikoopia seisuga 8. mai 2015.. Dead.net. Retrieved October 24, 2019
- ↑ "Dead 50". Grateful Dead.
Kirjandus muuda
- Allen, Scott W. (2014). Aces Back to Back: The History of the Grateful Dead (1965 - 2013). Outskirts Press. ISBN 978-1478719434.
- Browne, David (2015). So Many Roads: The Life and Times of the Grateful Dead. Da Capo Press. ISBN 978-0306821707.
- Dodd, David; Spaulding, Diana (2001). The Grateful Dead Reader. Oxford University Press. ISBN 0-19-514706-5.
- Gans, David (2002). Conversations with the Dead: The Grateful Dead Interview Book. Da Capo Press. ISBN 0-306-81099-9.
- Gans, David; Simon, Peter (1985). Playing in the Band: An Oral and Visual Portrait of the Grateful Dead. St. Martin's Press. ISBN 978-0-312-61630-4.
- Gerould, Gordon Hall (1908). The Grateful Dead: The History of a Folk Story. D. Nutt, London.
- Harrison, Hank (1973). The Dead Book: A Social History of the Grateful Dead. Links. ISBN 978-0825630019.
- Jackson, Blair (1999). Garcia: An American Life. Penguin Books. ISBN 0-670-88660-2.
- Jackson, Blair; Gans, David (2015). This Is All a Dream We Dreamed: An Oral History of the Grateful Dead. Flatiron Books. ISBN 978-1250058560.
- Kreutzmann, Bill; Eisen, Benjy (2015). Deal: My Three Decades of Drumming, Dreams, and Drugs with the Grateful Dead. St. Martin's Press. ISBN 978-1-250-03379-6.
- Lesh, Phil (2005). Searching for the Sound: My Life with the Grateful Dead. Little, Brown and Co. ISBN 0-316-00998-9.
- McNally, Dennis (2002). A Long Strange Trip: The Inside History of the Grateful Dead. Broadway Books. ISBN 978-0-7679-1186-3.
- Parish, Steve; Layden, Joe (2003). Home Before Daylight: My Life on the Road with the Grateful Dead. St. Martin's Press. ISBN 978-0312303532.
- Richardson, Peter (2015). No Simple Highway: A Cultural History of the Grateful Dead. St. Martin's Press. ISBN 978-1250010629.
- Scully, Rock; Dalton, David (1995). Living with the Dead: Twenty Years on the Bus with Garcia and the Grateful Dead. Little, Brown and Company. ISBN 978-0-316-77712-4.
- Tuedio, James A.; Spector, Stan (2010). The Grateful Dead in Concert: Essays on Live Improvisation. McFarland. ISBN 978-0-7864-4357-4.
- Weiner, Robert G. (1999). Perspectives on the Grateful Dead: Critical Writings. Greenwood Press. ISBN 0-313-30569-2.
Välislingid muuda
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Grateful Dead |
- Grateful Deadi ametlik koduleht
- Grateful Dead portaalis AllMusic
- FBI Records: The Vault - The Grateful Dead at vault.fbi.gov