Texase revolutsioon

Texase revolutsioon ehk Texase iseseisvussõda oli 1835.–1836. aastal Mehhiko ja Texase Vabariigi vahel toimunud sõda, mille tulemusena Texase Vabariik iseseisvus. Mehhiko seda siiski ei tunnustanud ning konfliktid jätkusid ka 1840. aastatel. 1845. aastal annekteerisid Texase Vabariigi Ameerika Ühendriigid, kus Texasest sai 28. osariik; anneksiooni tagajärjel algas Mehhiko-Ameerika sõda.

Texase revolutsiooni aegse sõjategevuse kaart

Sõda algas 2. oktoobril 1835 ning lõppes 21. aprillil 1836. Texase vägesid juhtis Sam Houston, Mehhiko armeed president Antonio López de Santa Anna. Ehkki sõda algas Texase pealetungiga oktoobrist detsembrini, oli valdava osa vältel sõjast initsiatiiv Mehhiko armee käes, kuid pärast Santa Anna vangistamist 21. aprillil 1836 taandusid Mehhiko väed lõuna poole riikide piiriks saanud Rio Grande jõge.

Mehhiko poolel osales sõjas umbes 6500 meest, Texase poolel umbes 2000. Mehhiklastest sai surma umbes 1000 ja haavata 500, teksaslastest suri umbes 700 ja haavata sai 100. Sõja lõpetas Velasco rahuleping, mis sõlmiti Texases Velascos (tänapäeval Surfside Beach) 14. mail 1836. Lepingule kirjutas Mehhiko poolt alla vangistatud president Santa Anna, mistõttu Mehhiko valitsus lepingut ei ratifitseerinud. Lepingu sõlmimise tõttu kaotas Santa Anna oma ametikoha.

Mehhiko võimud süüdistasid Texase kaotuses USA sõjalist sekkumist. Ehkki Ühendriigid jäid formaalselt neutraalseks, tuli 40 protsenti 1. oktoobrist 21. aprillini Texase armeesse astunud meestest USAst pärast sõjategevuse algust. Üle 200 neist olid USA sõjaväelased, kellest ühtki ei karistatud, kui nad oma teenistuskohale naasid. Teksaslastest astus armeesse alla viie protsendi, mis on ajalooliselt üsna madal osakaal.

Sõja järel kehtestati Texases senisest karmimad reeglid orjapidamise toetuseks, vabastatud orjadel kästi Texasest lahkuda ning kaotati naiste õigused majanduslikule iseseisvusele.

Alamo lahing muuda

Üks tuntumaid sõjalisi kokkupõrkeid Texase revolutsiooni vältel oli Alamo lahing, milles Mehhiko väed tapsid peaaegu kõik Alamo kindluse kaitsjad (eri hinnangul 182–257) Béxaris, mehhiklasi hukkus 400–600. Lahing oli sõjaliselt tähtsusetu, kuid sel olid ulatuslikud poliitilised tagajärjed.

Alamo lahingust on tehtud arvukalt filme ja raamatuid, neist tuntumate seas on 1960. aastal režissöör John Wayne'i filmitud "The Alamo". Kuni 1970. aastateni kujutati Alamo lahingut ingliskeelsetes raamatutes ja filmides peamiselt heade teksaslaste ja kurjade mehhiklaste kokkupõrkena, võrreldes seda Termopüülide lahinguga antiikajaloos ning kajastamata Texase põlisasukate perspektiivi ja Texase revolutsiooni seoseid orjapidamisega.

Vaata ka muuda