Termiit (segu)

Termiit on metallipulbri ja metalloksiidi pürotehniline segu.

Termiidisegu

Termiit tuleneb kreekakeelsest sõnast termos, mis tähendab soojust.

Terrmiitreaktsioon ja vedel lämmastik

Süttimisel põleb termiitsegu intensiivselt ja eraldab suurel hulgal valgust ning kuumust. Põlemisel moodustavad termiitsegud vedela sularäbu, mille temperatuur tõuseb kuni 2500°C. Põlev termiitsegu on võimeline sulatama terasest ja mitmesugustest sulamitest valmistatud relvade ja varustuse elemente. Termiitide reaktsiooni on peaaegu võimatu kustutada, kuna reaktsioonis tekib pidevalt suur hulk lisasoojust. Ka leegi lämmatamist pole võimalik tekitada seetõttu, et termiit ja oksüdeerunud metall sisaldavad hapnikku.


Termiitidel on mitmekesine koostis. Kütuste hulka kuuluvad alumiinium, magneesium, titaan, tsink, räni ja boor. Alumiinium on levinud oma kõrge keemispunkti ja madala hinna tõttu. Oksüdeerijate hulka kuuluvad vismut(III)oksiid , boor(III)oksiid , räni(IV)oksiid , kroom(III)oksiid , mangaan(IV)oksiid , raud(III)oksiid , raud(II,III)oksiid, vask(II)oksiid ja plii(II,IV)oksiid[1].

Raudteerööbaste ühendamine termiitkeevitamisega

Reaktsiooni, mida nimetatakse ka Goldschmidti protsessiks kasutatakse termiitkeevitamiseks reeglina raudteerööbaste ühendamisel[2]. Termiite on kasutatud ka metallide rafineerimiseks, laskemoona hävitamiseks ja süüterelvades[3]. Mõnda termiiditaolist segu kasutatakse ilutulestiku pürotehniliste initsiaatoritena.

GaleriiRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Kosanke, K; Kosanke, B. J; Von Maltitz, I; Sturman, B; Shimizu, T; Wilson, M. A; Kubota, N; Jennings-White, C; Chapman, D (2004). Pyrotechnic Chemistry (Pyrotechnic Reference). Google Books. ISBN ISBN 9781889526157. {{raamatuviide}}: kontrolli parameetri |isbn= väärtust: invalid character (juhend)
  2. "Heat transfer modelling of rail thermite welding". SAGE Journals. 24. oktoober 2006.
  3. "Grenades and Pyrotechnics Signals. Field Manual No 23-30" (PDF). Department of the Army. 27. detsember 1988. Lk 1-16.