Teraapiline aed
Teraapiline aed (inglise keeles Therapeutic garden) on piiritletud maastikuruum, mis on rajatud ja kujundatud spetsiaalselt selleks, et kasutaja või vaatleja saaks aiast füüsilist, psühholoogilist või sotsiaalset kasu. Teraapiline aed võib olla eraldi aed või osa suuremast tervendavast aiast, seega võib teda käsitleda ka tervendava aia alaliigina. Teraapilise aia loomisel lähtutakse keskkonnadisainialaste teadusuuringute tulemustest.[1]
Teraapiline aed peab vastama kindlate kasutajarühmade (vanurid, vähihaiged jt) vajadustele, teda võib kasutada ravi ühe osana (tegevusteraapia, füsioteraapia või aiandusteraapia). Eristatakse taastavaid ja rehabiliteerivaid aedu.[1]
Tervendavad aiad saavad inimesi mõjutada kahel tasandil. Keskkonnal on otsene roll taastajana, kaudse efektina pakub keskkond hoolitsust ja aitab seeläbi inimesel tunda end taastununa. Aed peab olema koht, kus ollakse õnnelik.[2]
Rehabiliteeriv aed muuda
Rehabiliteeriv aed (ingl rehabilitative garden) on kujundatud nii, et seal oleks võimalik rakendada patsientidele ette nähtud raviplaani, saavutamaks soovitud meditsiinilist tulemust. Põhitähelepanu on pööratud füüsilisele rehabilitatsioonile, kuid sellega kaasneb üldjuhul ka psühholoogiline ja emotsionaalne kasu. Rehabiliteerivate aedade alaliigid on nn aiandusteraapia aed (horticultural therapy garden), kus patsiendid saavad tegeleda aiandusega (nt iseseisvalt taimede eest hoolitseda), ning erivajadustega inimestele mõeldud aed (ingl enabling garden), mille kujundus aitab kaasa füüsiliste ja tunnetuslike oskuste ja võimete arendamisele ja säilitamisele positiivse praktilise tegevuse kaudu, millega kaasneb ka sotsiaalse ja psühholoogilise võimekuse kasv.[1]
Tervendav aed muuda
Tervendav aed (ingl healing garden) või taastav aed (ingl restorative garden) aitab vähendada stressi, saavutada emotsionaalset ja tunnetuslikku tasakaalu ning suurendab heaolu. Ta võib olla mõeldud kas kõigile või kindlale sihtrühmale. Tervendav aed ei ole tingimata seotud mõne terviseasutusega, kuid on haigla ja hooldekodu loomulik osa.[3] Taastav aed võib olla avalik või eraaed.
Tervendav aed on looduslik paik, kus toimub stressi maandamine ja/või vähemalt ühe meele lõdvestamine, näiteks nagu vaatlemine, kuulamine, jalutamine, istumine või paiga avastamine. Keha ja vaim peavad töötama harmooniliselt koos, et tervenemine toimuks. Jalutades läbi aia, parandab liikumine närve, annab vaheldust meie igapäeva muredele ja pakub sidusust looduse rütmiga ning turvatunnet tänu tuju parandavate elementidele. Aed võimaldab oma olemusega külastajal end tasakaalu viia. Väga tähtsal kohal on loodus ise kui ka silmailu elemendid, siinkohal on eriti vajalikud ilusad ja elujõulised taimed.[2]
On oluline, et aeda loodud keskkond vahendaks aia kasutajale looduse taastavat mõju ning aiast saadavat vaimset ja füüsilist energiat. Taastavate aedade eriliik on nn meditatiivne aed (ingl kl meditative garden), mis on kujundatud spetsiaalselt selleks, et ta aitaks aias viibijal mõtiskleda ja enesesse süveneda. Selle aia eesmärk on pakkuda eelkõige vaimset ja psühholoogilist tuge ning alles seejärel füüsilist heaolu.[1]
Kujundus muuda
Ideaalis on teraapilise aia kujundus seda kasutavate ja selle eest hoolt kandvate inimeste koostööl põhinev saavutus. Tüüpiliselt töötatakse aiakujundus välja maastikuarhitekti, aiakujundaja, aiandusterapeudi ja tervishoiu professionaalide koostöös. Sobivuse korral võivad täiendavateks osapoolteks olla patsiendid või elanikud ja nende perekonnaliikmed või hooldajad. Tihti juhib kujundusmeeskonda maastikuarhitekt või aiakujundaja, kes on koolitatud just teraapilisi aedu kujundama ja välja töötama. Kujundusprotsessi juures on aiandusterapeudi kohalolu tungivalt soovituslik, sest aiaterapeut on spetsialiseerunud aiale kui terapeutilisele vahendile.[4]
Elemendid muuda
Teraapiline aed koosneb looduslikest ja tehiselementidest. Suurem osa teraapilise aia elementidest peaks olema seotud taimedega, sest väga tähtis on meelitada teraapilisse aeda ligi elusloodust, nagu nt liblikad ja linnud. Teraapiaaia taimed ei tohi olla mürgised ega haavavad. Üleüldises kujunduses tuleks arvesse võtta ka jätkusuutlikkust – kasutada kohalikke taimeliike, koguda vihmavett. Ülejäänud elementidena tuleks tagada varjus olemise võimalused, liigutatav mööbel, vee-elemendid, tasased käimispinnad ja aastaringne huvi.[4]
Looduslikud elemendid [5]
- Harjumuspärased taimed
- Taimed, mis meelitavad linde ja putukaid
- Ehispuud ja -põõsad
- Köögi- ja juurviljad
- Ühe- ja mitmeaastased taimed
- Pinnas
- Päikesevalgus ja vari
- Sademed
- Tuul
Tehiselemendid [5]
- Siseõu, hoov
- Jalgrajad, sh sillutatud jalgteed
- Istumiskohad
- Kõrgendatud peenrad
- Valgustus
- Varjualused, näiteks lehtla, pergola, päikesevarjud
- Veesilmad, purskkaevud
- Veevõtukohad
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Nurme, S., Nutt, N. ja Terrae, A. (2012). Pargiterminite seletussõnaraamat. Keskkonnaamet. Lk 60
- ↑ 2,0 2,1 Kadri Maikov. "Tervendav aed" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 13. märts 2018.
- ↑ Elaine Sims. "The Resurgence of Healing Gardens".
- ↑ 4,0 4,1 Ulrich, Roger (September 1992). "How Design Impacts Wellness". Healthcare Forum Journal.
- ↑ 5,0 5,1 "Therapeutic garden".