Teoloogia summa
|
See artikkel räägib Aquino Thomase teosest; Albert Suure teose kohta vaata artiklit Teoloogia summa (Albert Suur); Firenze Antoninuse teose kohta vaata artiklit Teoloogia summa (Antoninus Firenzest) |
"Teoloogia summa" (ladina keeles "Summa theologica" 'teoloogiline summa' või "Summa theologiae" 'teoloogia summa') on Aquino Thomase tähtsaim teos. See on mõeldud teoloogiaõpikuks algajatele ning sisaldab oma aja katoliikliku teoloogia kõiki tähtsamaid õpetusi.
Ta töötas selle kallal aastatel 1267–1273 (mõnedel andmetel alustas ta tööd 1265 või 1266). Ta ei jõudnud seda täielikult lõpuni viia.
Erinevalt Aquino Thomase teisest mahukast teosest "Summa paganate vastu" ei ole Teoloogia summa mõeldud mittekatoliiklaste veenmiseks (ei ole apologeetilise iseloomuga). Sellegipoolest on ta suurelt jaolt nimetatud teose süstemaatilisem edasiarendus.
Teose ülesehitus muuda
Kuigi teos koosneb nimeliselt kolmest osast, jaguneb ta tegelikult viieks osaks:
Prima pars ('esimene osa'):
See jaguneb järgmisteks traktaatideks ja küsimusteks:
- 1. Püha õpetuse (teoloogia) loomus ja ulatus
Traktaat Jumalast
- Küsimus 2. Jumala olemasolu
- Küsimus 3. Jumala lihtsusest
- 4. Jumala täiuslikkus
- 5. Headusest üldse
- 6. Jumala headus
- 7. Jumala lõpmatus
- 8. Jumala olemasolu asjades
- 9. Jumala muutumatus
- 10. Jumala igavesus
- 11. Jumala ühtsus
- 12. Kuidas Jumal meile teada on
- 13. Jumala nimed
- 14. Jumala teadmisest
- 15. Ideedest
- 16. Tõest
- 17. Väärusest
- 18. Jumala elu
- 19. Jumala tahe
- 20. Jumala armastus
- 21. Jumala õiglus ja arm
- Küsimus 22. Jumala ettehoole
- Küsimus 23. Predestinatsioonist
- Küsimus 24. Eluraamat
- 25. Jumala vägi
- 26. Jumala õndsusest
- 27. Jumala Isikute pärinemine
- 28. Jumalikud suhted
- 29. Jumalikud Isikud
- 30. Isikute mitmesus Jumalas
- 31. Sellest, mis kuulub Jumalas ühtsuse või mitmesuse juurde
- 32. Jumalike Isikute teadmine
- 33. Isa Isikust
- 34. Poja Isikust
- 35. Kujust
- Küsimus 36. Püha Vaimu Isikust
- 37. Püha Vaimu nimest Armastus
- 38. Püha Vaimu nimest Annina
- 39. Isikutest olemuse suhtes
- 40. Isikutest võrreldes suhete või omadustega
- 41. Isikutest mõisteliste aktide suhtes
- 42. Jumalike isikute võrdsusest ja sarnasusest
- 43. Jumalike Isikute missioon
Traktaat loomisest
- 44. Loodute pärinemine Jumalast, ja kõikide asjade algpõhjusest
- 45. Viis, kuidas asjad algpõhjusest välja voolavad
- 46. Loodute kestuse algusest
- 47. Asjade erinevusest üldse
- 48. Asjade erinevusest iseäranis
- 49. Kurja põhjus
Traktaat inglitest
- 50. Inglite substantsist absoluutselt vaadelduna
- 51. Inglitest võrreldes kehadega
- 52. Inglitest koha suhtes
- 53. Inglite liikumisest koha suhtes
- 54. Inglite teadmisest
- 55. Inglite teadmise meediumist
- 56. Inglite teadmisest mittemateriaalsete asjade kohta
- 57. Inglite teadmisest materiaalsete asjade kohta
- 58. Viisist, kuidas inglid teavad
- 59. Inglite tahe
- 60. Inglite armastusest
- 61. Inglite esiletulemisest loomuliku olemise järjekorras
- 62. Inglite täiuslikkusest
- 63. Inglite kurjus patu seisukohalt
- 64. Deemonite karistud
Traktaat kuue päeva tööst
- 65. Kehaliste loodute loomise töö
- 66. Loomise järgust eristamise poole
- 67. Eristamistööst iseeneses
- 68. Teise päeva tööst
- 69. Kolmanda päeva tööst
- 70. Ehtimistööst neljanda päeva puhul
- 71. Viienda päeva tööst
- 72. Kuuenda päeva tööst
- 73. Asjadest, mis kuuluvad seitsmenda päeva juurde
- 74. Kõigist seitsmest päevast koos
Traktaat inimesest
- 75. Inimesest, kes koosneb vaimsest ja kehalisest substantsist; ja esiteks sellest, mis kuulub hinge loomuse juurde
- 76. Keha ja hinge ühendusest
- 77. Asjadest, mis kuuluvad hinge võimete juurde üldiselt
- 78. Hinge spetsiifilistest võimetest
- 79. Arulistest võimetest
- 80. Himulistest võimetest üldse
- 81. Meelelisuse võimest
- 82. Tahtest
- 83. Vabast tahtest
- 84. Kuidas hing kehaga ühenduses olles saab aru kehalistest asjadest endast madalamal
- 85. Arusaamise viisist ja järjekorrast
- 86. Mida meie aru teab materiaalsetes asjades
- 87. Kuidas aruline hing teab iseennast ja kõike iseendas
- 88. Kuidas inimese hing teab endast kõrgemal olevat
- 89. Lahutatud hinge teadmisest
- 90. Inimese hinge valmistamisest
- 91. Esimese inimese keha valmistamisest
- 92. Naise valmistamisest
- 93. Inimese valmistamise lõpp
- 94. Esimese inimese seisundist ja olukorrast aru poolest
- 95. Esimese inimese tahtesse puutuvatest asjadest, nimelt armust ja õiglusest
- 96. Valitsusest, mis inimesele kuulus süütuse seisundis
- 97. Induviidi säilimisest algseisundis
- 98. Liigi säilimisest
- 99. Järglaste olukorrast keha poolest
- 100. Järglaste olukorrast õigluse poolest
- 101. Järglaste olukorrast teadmise suhtes
- 102. Inimese eluasemest, mis on paradiis
Traktaat Jumala juhtimisest
- 103. Asjade juhtimisest üldiselt
- 104. Jumala juhtimise eritoimed
- 105. Loodute juhtimisest Jumala poolt
- 106. Kuidas üks loodu paneb teist liikuma
- 107. Inglite kõne
- 108. Hierarhiate ja järkude ingellikest astetest
- 109. Halbade inglite järjestus
- 110. Kuidas inglid toimivad kehadele
- 111. Inglite toimimine inimesele
- 112. Inglite missioon
- 113. Heade inglite eestkostest
- 114. Deemonite rünnakutest
- 115. Kehalise loodu toimimisest
- 116. Saatusest
- 117. Asjadest, mis käivad kehalise toimimise juurde
- 118. Inimese tekkimisest inimesest hinge poolest
- 119. Inimese paljunemisest keha poolest
Prima secundae partis ('teise osa esimene'):
Inimese lõppeesmärk. Inimeste teod. Kired. Harjumused. Käsuõpetus. Arm. '
See jaguneb järgmisteks küsimusteks:
- Küsimus 1. Inimelu viimne eesmärk.
Secunda secundae partis ('teise osa teine'):
Usk. Lootus. Armastus. Tarkus. Õiglus. Vaprus. Mõõdukus. Teod, mis on kohased teatud inimestele.
Tertia pars ('kolmas osa'):
Inkarnatsioon. Kristuse elu. sakramendid. Ristimine. Konfirmatsioon. Armulaud. Patukahetsus.
Supplementum tertiae partis ('kolmanda osa täiendus' [pärast Thomase surma])
Patukahetsus (jätk). Pühad ordud. Abielu. Ülestõusmine. Lisad.
Iga osa jaguneb küsimusteks (quaestio), mis omakorda jagunevad artikliteks (articulus).
Artikli kompositsioon muuda
Iga artikkel algab küsimuse asetusega, näiteks: "Kas Jeesusel oli kohane olla vaene."
Järgneb rida vastuväiteid. Üks vastuväide meie näites kõlab nii: "Filosoof [ Aristoteles ] ütleb, et parim elu on keskmine vaese ja rikka vahel."
Edasi tuleb lühike põhjendus neile vastuväidetele vastupidisele seisukohale: "Piibel ütleb, et Jumal teeb alati õigesti, aga Jeesus oli Jumal, järelikult ta pidi tegema õigesti."
Järgneb tõe esitus, mis selgitab kogu küsimuse. Näiteks nii: "Kuigi on tõsi, et parim viis elada on kesktee vaese ja rikka vahel, on selle põhjendiks, et see teeb võimalikuks, et inimest ei häiri tema eesmärgi teostamisel ei vaesus ega luksus. Aga Jeesuse eesmärk oli levitada oma sõnumit nii palju kui võimalik ja nõnda oli maksimaalse mobiilsuse huvides parem mitte midagi omada."
Vajaduse korral järgneb alguses toodud vastuväidete ümberlükkamine.
Autoriteedid muuda
Peale Piibli on "Teoloogia summas" tsiteeritud Thomase ajal au sees olnud mõtlejaid, kusjuures paljudel juhtudel Thomas polemiseerib nendega.
Aristotelest nimetab Thomas Filosoofiks. Teda peeti parimaks filosoofiks, kes oli jõudnud tõele kõige lähemale. Skolastiliste teoloogide põhieesmärk oli kasutada Aristotelese mõisteid ja loogikat teoloogia esitamiseks.
Petrus Lombardus, keda Thomas nimetab Meistriks, oli kirjutanud tolle aja populaarseima teoloogiaõpiku "Sententsid" (Sententiarum libri IV), mis põhines karkenditel Kiriku doktorite kirjutistest.
Augustinust peeti suurimaks teoloogiks. Tema töid tsiteerib Thomas tihti.
Dionysios, keda praegu tuntakse Pseudo-Dionysios Areopagita nime all, oli Thomase ajal populaarsuselt teine kirikuisa.