Templetoni auhind

Templetoni auhind on iga-aastane Templetoni fondi auhind.

Auhind asutati 1973. aastal, esialgse nimega (kehtis kuni 2001. aastani) "Templetoni auhind progressi eest religioonis". Auhinda määrati mitte ainult vaimulikele ja teoloogidele, vaid ja füüsikutele, filosoofidele, filantroopidele ja teistele vaimse sfääri esindajatele. Laureaatideks võisid saada ükskõik millise usutunnistusega isikud, ka ateistid, sest kohtunikke (žürii liikmeid) huvitas eelkõige isiku panus teaduse, kultuuri ja muudes sfäärides. Aastatel 2002–2008 kandis auhind nime "Templetoni auhind edu eest uurimistöös või avastuste eest vaimse elu sfääris".

Auhinnatseremooniad peetakse prints Philipi osavõtul Buckinghami palees. Auhinna rahaline väärtus oli 2015. aastal 1 200 000 Inglise naela. Kui Templetoni fondi asutaja John Templeton 1973. aastal auhinna asutas, kehtestas ta reegli, mida tänaseni pole rikutud: auhinna rahaline väärtus ei peaks Nobeli auhinna summast väiksem olema, sest metseeni veendumuse kohaselt pole teened vaimses sfääris vähem olulised kui saavutused teistes inimtegevuse valdkondades.

Kohtunikud

Põhiallikas:

• David Brooks, USA koluminist
• Sherman A. Jackson, USA religiooniprofessor, tegeleb islamiuuringutega
• M. Zuhdi Jasser, USA meditsiinidoktor, American Islamic Forum for Democracy asutaja
• Ursula King, Briti religiooniprofessor
• Albert Lincoln, kauaaegne Bahá'í International Community peasekretär
• Márcio Matta, Association of Evangelical Theological Education in Latin America president
• Jonathan Sacks, kauaaegne Briti pearabi
• Eleonore Stump, USA filosoofiaprofessor
• Jennifer Wiseman, USA astronoom, AAAS Dialogue on Science, Ethics, and Religion direktor

Laureaadid

• 1973 – ema Teresa
• 1974 – Vend Roger
• 1975 – Sarvepalli Radhakrishnan
• 1976 – Léon-Joseph Suenens
• 1977 – Chiara Lubich
• 1978 – Thomas F. Torrance
• 1979 – Nikkyō Niwano
• 1980 – Ralph Wendell Burhoe
• 1981 – Cicely Saunders
• 1982 – Billy Graham
• 1983 – Aleksandr Solženitsõn
• 1984 – Michael Bourdeaux
• 1985 – Alister Hardy
• 1986 – James I. McCord
• 1987 – Stanley L. Jaki

• 1988 – Inamullah Khan
• 1989 – George MacLeod ja Carl Friedrich von Weizsäcker
• 1990 – Murlidhar Devidas Amte ja Charles Birch
• 1991 – Immanuel Jakobovits
• 1992 – Kyung-Chik Han
• 1993 – Charles Colson
• 1994 – Michael Novak
• 1995 – Paul Davies
• 1996 – Bill Bright
• 1997 – Pandurang Shastri Athavale
• 1998 – Sigmund Sternberg
• 1999 – Ian Graeme Barbour
• 2000 – Freeman Dyson
• 2001 – Arthur Peacocke
• 2002 – John Polkinghorne

• 2003 – Holmes Rolston
• 2004 – George F. R. Ellis
• 2005 – Charles Hard Townes
• 2006 – John D. Barrow
• 2007 – Charles Taylor
• 2008 – Michał Heller
• 2009 – Bernard d’Espagnat
• 2010 – Francisco J. Ayala
• 2011 – Martin Rees
• 2012 – Tenzin Gyatso
• 2013 – Desmond Tutu
• 2014 – Tomáš Halík
• 2015 – Jean Vanier
• 2016 – Jonathan Sacks
• 2017 – Alvin Plantinga

Kriitika

Auhinna kontseptsioon, mis üritab teadust ja religiooni lepitada, tundub skeptikutele absurdsena. Üks tuntumaid religiooni kriitikuid Richard Dawkins kirjutas, et Templetoni auhind on soliidne rahahunnik, mis "tavaliselt määratakse teadlasele, kes on valmis ütlema midagi meeldivat religiooni kohta". California Tehnoloogiainstituudi füüsikaprofessor Sean M. Carroll heitis ette oma kolleegidele, et nad on vastu võtnud Templetoni fondi uurimistoetusi, kuigi ei jaga fondi asutaja usulisi tõekspidamisi. Nobeli füüsikaauhinna laureaat Martinus Veltman on salvavalt märkinud, et auhind "teenib sillana terve mõistuse ja mõttetuse vahel."

Välislingid

• Templeton Prize. templetonprize.org