Teepõõsas
Teepõõsas ehk hiina teepõõsas ehk teekameelia (Camellia sinensis) on liik teepõõsaliste sugukonda teepõõsa perekonda kuuluvaid igihaljaid puid ja põõsaid.
Teepõõsas | |
---|---|
Teepõõsas | |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae |
Hõimkond |
Katteseemnetaimed Angiospermae |
Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
Selts |
Kanarbikulaadsed Ericales |
Sugukond |
Teepõõsalised Theaseae |
Perekond |
Teepõõsas Camellia |
Liik |
Teepõõsas |
Binaarne nimetus | |
|
Klassifikatsioon
muudaCronquisti süsteemis klassifitseeritakse teepõõsas kaheiduleheliste klassi Theales seltsi.
APG III süsteemis klassifitseeritakse teepõõsas kanarbikulaadsete seltsi teepõõsaliste sugukonda.
Teepõõsas jaguneb kaheks varieteediks:
- Assami teepõõsas (Camellia sinensis var. assamica)
- Hiina teepõõsas (Camellia sinensis var. sinensis)
Mõlemad varieteedid jagunevad arvukateks sortideks. Varem on neid varieteete käsitletud ka eraldi liikidena.
Morfoloogia
muudaTee on igihaljas põõsas, mis looduses kasvab 4,5–9 m kõrguseks, kuid istandustes ei lasta neil noppimise kergendamiseks kasvada kõrgemaks kui 1–1,5 m.
Teepõõsa õied on kas valged või roosad.
Teepõõsa iga võib ulatuda 300 aastani.
Teeistandused
muudaKuna taime õrnad lehed kärbuvad päikesepaistel kergesti, istutatakse need sageli valitud puude alla.
Teepõõsa saadused
muuda- Pikemalt artiklis Teepõõsa lehed
Teepõõsal on suur majanduslik tähtsus, kuna tema lehtedest toodetakse teed, nii rohelist kui musta teed.
Rohelist teed saadakse teelehti auruga töödeldes, ensüümid inaktiveeritakse ja seeläbi säilib teelehtede roheline värvus. Musta tee saamiseks lehed osaliselt kuivatatakse.[1]
Teesorte on rohkesti, näiteks Assami ehk India tee, Darjeelingi tee, Tseiloni tee, Hiina tee, Gruusia tee, Aafrika tee jt.
Viited
muuda- ↑ Ain Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 154 – 155, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010
Välislingid
muudaPildid, videod ja helifailid Commonsis: Teepõõsas |