Tee (topoloogia)

Topoloogias nimetatakse teeks (või mõnikord parametriseeritud jooneks) topoloogilises ruumis X pidevat kujutust f ühiklõigust I = [0,1] (mõnikord ka mis tahes lõigust, sel juhul samastatakse tee parametriseeritud joonega) ruumi X

Punkt, mis on ruumis R² viidud A-st B-sse. Aga teised teed võivad läbida sellesama punktihulga.
f : IX.

Tee alguspunkt on f(0), tee lõpp-punkt on f(1). Sageli räägitakse "teest punktist x punkti y", kus x ja y on tee algus- ja lõpp-punkt. Tee ei ole lihtsalt ruumi X alamhulk, mis "näeb välja nagu" joon, vaid kätkeb ka parametriseeringut. Näiteks kujutused f(x) = x ja g(x) = x² tekitavad kaks erinevat teed 0-st 1-ni reaalsirgel.

Aas ruumis X baaspunktiga xX on tee punktist x punkti x. Aasa võib defineerida ka kujutusena f : IX, mille korral f(0) = f(1), või pideva kujutusena ühikringjoonelt S1 ruumi X

f : S1X.

Viimane tuleneb sellest, et ruumi S1 võib pidada ruumi I faktorruumiks 0 ja 1. Kõigi aasade hulk ruumis X moodustab ruumi, mida nimetatakse ruumi X aasruumiks [1].

Topoloogilist ruumi, mille mis tahes kaht punkti ühendab tee, nimetatakse lineaarselt sidusaks. Iga ruumi saab lahutada lineaarselt sidusateks komponentideks. Ruumi X lineaarselt sidusate komponentide hulka tähistatakse sageli π0(X).

Teed ja aasad saab defineerida ka punkteeritud ruumidel, mis on olulised homotoopiateoorias. Kui X on topoloogiline ruum fikseeritud punktiga x0, siis tee ruumis X on tee, mille alguspunkt on x0. Samamoodi on aas ruumis X aas punktis x0.

Teede homotoopia muuda

  Pikemalt artiklis Homotoopia
 
Kahe tee vaheline homotoopia.

Teed ja aasad on algebralise topoloogia haru homotoopiateooria kesksed uurimisobjektid. Teede homotoopia eksplitseerib tee pideva otspunkte säilitava deformatsiooni mõiste.

Teede homotoopia ruumis X on niisuguste I järgi indekseeritud teede ft : IX pere, et:

  • ft(0) = x0 ja ft(1) = x1 on fikseeritud;
  • kujutus F : I × IX, mille annab F(s, t) = ft(s), on pidev.

Öeldakse, et teed f0 ja f1 on homotoopsed (ehk täpsemalt lineaarselt homotoopsed), kui nad on seotud homotoopiaga. Analoogselt võib defineerida baaspunkti säilitava aasade homotoopia.

Homotoopsus on teede ekvivalentsusseos topoloogilises ruumis. Tee f ekvivalentsiklassi selle seose järgi nimetatakse tee f homotoopiaklassiks ning seda tähistatakse sageli [f].

Teede kompositsioon muuda

Teede kompositsiooni topoloogilises ruumis saab moodustada ilmsel viisil. Olgu f tee punktist x punkti y ja g tee punktist y punkti z. Tee fg defineeritakse kui tee, mis saadakse, kui läbitakse kõigepealt f ning seejärel g:

 

Teede kompositsioon on muidugi defineeritud ainult juhul, kui tee f alguspunkt langeb kokku tee g alguspunktiga. Kui vaadelda aasu punktis x0, siis teede kompositsioon on binaarne tehe.

Teede kompositsioon (kui see on defineeritud), ei ole assotsiatiivne, sest parametrisatsioon on erinev. Küll aga on see assotsiatiivne homotoopia täpsusega, st [(fg)h] = [f(gh)]. Teede kompositsioon määrab aasade homotoopiaklasside hulgal ruumis X baaspunktiga x0 rühma struktuuri. Saadavat rühma nimetatakse ruumi X fundamentaalseks rühmaks punktis x0 ja seda tähistatakse tavaliselt π1(X,x0).

Tee ruumis X võib defineerida pideva kujutusena lõigust [0,a] ruumi X mis tahes reaalarvu a ≥ 0 puhul. Niisugusel teel f on pikkus |f|, mis defineeritakse kui a. Teede kompositsioon defineeritakse siis teatud muudatusega:

 

Kui eelmises definitsioonis on teedel f, g ja fg pikkus 1, siis selle definitsiooni järgi |fg| = |f| + |g|. Eelmises definitsioonis rikkus assotsiatiivsuse see, et kuigi teedel (fg)h ja f(gh) on sama pikkus 1, on tee (fg)h keskpunkt g ja h vahel, aga tee f(gh) keskpunkt on f ja g vahel. Muudetud definitsioonis on teedel (fg)h ja f(gh) sama pikkus, nimelt |f|+|g|+|h|, ja sama keskpunkt, nimelt (|f|+|g|+|h|)/2. Ja isegi parametrisatsioon on sama.

Fundamentaalne rühmoid muuda

Mis tahes topoloogiline ruum X tekitab kategooria, mille objektid on ruumi X punktid ja morfismid on teede homotoopiaklassid. Et mis tahes morfism selles kategoorias on isomorfism, on see kategooria rühmoid, mida nimetatakse ruumi X fundamentaalseks rühmoidiks. Aasad selles kategoorias on endomorfismid (kõik need on tegelikult automorfismid). Punkti x0 automorfismide rühm ruumis X on lihtsalt selle punktiga seotud fundamentaalne rühm ruumis X. Saab defineerida fundamentaalse rühmoidi ruumi X mis tahes alamhulgas A, kasutades alamhulga A punkte ühendavate teede homotoopiaklasse. Seda konstruktsiooni kasutatakse näiteks seoses Seiferti – van Kampeni teoreemiga.

Teed normeeritud ruumis muuda

Normeeritud ruumis saab punkte ühendavate teede loomust täpsustada.

Sirge tee on tee, mida saab esitada kujul   kõikide   puhul. Vektorit   nimetatakse tee   juhtvektoriks. Tee kujutiseks olev joon on siis sirge lõik.

Murdjooneline tee on tee, mis on esitatav lõpliku arvu sirgete teede kompositsioonina. Tee kujutiseks olev joon on murdjoon.

Viited muuda

  1. John Frank Adams. Infinite Loop Spaces, Princeton University Press 1978. — Annals of Mathematics Studies, kd 90. ISBN 9780691082066.

Kirjandus muuda