Teadusinfobaasid

Teadusinfobaasid on teadusliku informatsiooni talletamiseks loodud eraldiseisvad andmebaasid, mis sisaldavad teadusliku käsitlusega informatsiooni erinevate dokumentide, ajakirjade, raamatute ja muu materjali kujul.

Teadusinfobaaside ülesanne on kajastada vastavalt valdkonnale teemakohast materjali teabe hankijatele ning samaaegselt ka jagatava teabe kvaliteeti ning korrektsust tagada.

Liigitus

Teaduslikke andmebaase on võimalik liigitada mitmeti, kuid kõige üldisemalt liigitatakse neid järgmiselt:

• Infobaasid – need on mahukad ehk sisaldavad erinevaid teemavaldkondi ning sarnanevad tavaliste otsingumootoritega, nt Google Scholar, Microsoft Academic Search ja Web of Science.
• Väljaandepõhised andmebaasid – sisaldavad paljude teadusvaldkondade ajakirju ja raamatuid. Selliste andmebaaside materjalidel on aga kindel kirjastaja nagu näiteks Science Direct platvormil.
• Teemapõhised andmebaasid – nende ülesanne on käsitleda konkreetset valitud valdkonda läbi erinevate teabeallikate. Näiteks PubMedi andmebaas sisaldab bioloogia- ja meditsiiniteemalisi artikleid, teadustöid ja muid sarnaseid dokumente.

Funktsioonid

Teadusandmebaasidest info otsimist saab tõhustada mitmesuguste kasutajat abistavate funktsioonidega:

• Otsingumootor
• Filtrid (nt kuupäev, ajavahemik, märksõna, teema, autor jne määramine otsingu kitsendamiseks)
• Kategoriseerimine, temaatilised jaotused
• Visualiseerimine
• Jälgimisfunktsioon ehk kui uus meelepärane artikkel, dokument avaldatakse, saadetakse sellest teavitus otse lugejale
• Metaandmete kuvamine, et saada kiirelt aimdust dokumendi sisust

Eesmärgid

On välja toodud, et andmebaasid parandavad kättesaadava teabe kvaliteeti. Nagu eelnevalt mainitud, on teadusinfobaaside sisu kontrollitud mitmete erinevate isikute poolt, seega avastatakse tekkinud probleemid kiirelt ning fikseeritakse need. Internet on kiireim ja efektiivseim viis informatsioonini jõudmiseks, sest teavet on võimalik hankida vabalt valitud ajal ja kohas erinevalt füüsilistest andmekogudest. Teadusinfobaaside kasutamisega väheneb ajakulu informatsiooni otsimisele ning olulise informatsiooni kadumisele/vahele jätmisele, sest andmebaasi on võimalik kohe valida vastavalt vajalikule/otsitavale teemale. Teadusinfobaasid on kindla fookusega ja sisaldavad spetsialiseeritud informatsiooni, seega on neist raske leida teavet, mis kajastaks ebavajalikku, mitteteaduslikke aspekte. Teadusliku informatsiooni otsima asudes on igati mõistlik kasutada elektroonilisi vahendeid teabe hankimiseks. Mitmed raamatud, ajalehed, ajakirjad, dokumendid on digitaliseeritud ning enamik uusi materjale luuakse – tihti ka ainult – digitaliseeritud kujul. Seega on teabe hulk elektroonilistes infobaasides lai ning kaetud on mitmed erinevad valdkonnad.

Infootsingu protsess

Teadusliku põhimõttega materjale hoiustatakse teadusinfobaasides, seega on soovituslik just neis teha ka teadusliku nõuetega infootsingut. Korrektse ja tulemuslik infootsing algab eesmärgi püstitamisest. Sellele järgneb andmebaasi valik. Otsingu teostamiseks kasutatakse otsingumootoris märksõnu ning lisaks on võimalus oma otsingut suunata läbi mitmesuguste filtrite ja muude võtete. Kvaliteetsed infootsingu tulemused tagab leitud teabe kontrollimine muude teaduslike allikate abil.

Infootsingu teostamise protsess ja infokäitumine on omavahel tugevalt seotud. Infokäitumine on teabe kogumise ja kasutamisega seotud käitumisnormid/kogumid, mida isik rakendab nii tahtlikult kui ka passiivselt teabe hankimisel ja hiljem saadud teabe kasutusprotsessides. Kuna infokäitumine hõlmab info hankimise ja kasutamisega seotud käitumisnorme, siis on ka kasutatavad otsingustrateegiad infokäitumise üks osa.

Kasutajad

Teadusinfobaasid on vajalikud eelkõige teadlastele, õppejõududele ja üliõpilastele, et eri liiki teadusliku põhimõttega töid kirjutades ligi pääseda adekvaatsetele informatsiooniallikatele. Kuid teadusinfobaase võivad kasutada ka teised.

Info korrektsus

Veebimaailm on kirju ning sisaldab nii väärtuslikku ja korrektset teavet, kuid kahjuks ka palju eksitavat ja pseudoteaduslikku infot. Seetõttu levib ka palju teavet, mille kvaliteet on kehv – tegemist pole kontrollitud informatsiooniga ning võib olla vigane.

Vale informatsioon võib sattuda igale poole ja mingitel juhtudel ka teadusartiklitesse, raamatutesse või muudesse olulistesse materjalidesse. Seega on oluline leitud teavet kontrollida teiste infobaaside ja allikate abil. Ka viidete abil on võimalik leitud materjali paikapidavust kontrollida. Kui materjalis esitatud viited kajastavad teemat korrektselt, siis on ka leitud materjal suure toenäosusega pädev. Enamikel juhtudel on teadusinfobaasidest leitud informatsioon siiski korrektne ning kõrge usaldatavuse määraga, kuna see on avaldatud kontrollitult ja volitatud avaldajate poolt.

Vaata ka

• Informatsioon
• Teadustekst
• Artikkel
• Dokument
• Andmebaas
• Otsingumootor