Tatjana Ždanoka

Läti matemaatik ja poliitik

Tatjana Ždanoka (vene keeles Татьяна Аркадьевна Жданок; sündinud 8. mail 1950 Riias) on Läti matemaatik ja poliitik, Euroopa Parlamendi liige. Ta on Läti Vene Liidu liige. Venemaa sõltumatu uuriva ajakirjandusväljaanne "The Insider" avalikustas 29. jaanuaril 2024 tema aastakümnete pikkuse koostöö FSB-ga.[1]

Tatjana Ždanoka (2009)

Elulugu muuda

Ta sündis Riias juudi-vene segaperekonnas. 1972. aastal lõpetas ta Läti Riikliku Ülikooli matemaatika- ja füüsikateaduskonna matemaatikuna. 1970. aastatel õppis ka Montpellier' Ülikoolis Prantsusmaal. 1980. aastal kaitses ta füüsika-matemaatikakandidaadi kraadi, 1992. aastal kaitses ta füüsika-matemaatikadoktori väitekirja.

Aastail 1971–1991 kuulus NLKP-sse. 1988. aastal astus ta Läti Rahvarindesse, kuid 1989. aastal läks üle Läti Interrindesse. Aastail 1989–1994 oli ta Riia linnanõukogu liige, aastail 1990–1993 Läti Vabariigi Ülemnõukogu liige. 1992. aastail oli Läti Inimõiguste Komitee asutamise eestvedaja (1995–2004 kaasesimees). 1993. aastal oli üks poliitilise liikumise "Võrdsete õiguste eest" eestvedajaid ja samal aastal sai temast antud liikumise nõunik Läti Seimis. 1997. aastal, kui liikumine muutus parteiks, sai temast partei esimees.

1996. aastal sai Tatjana Ždanoka Läti Vabariigi kodanikuks. 1997. aastal valiti Riia linnavolikogusse. 1999. aastal võttis Läti kohus temalt mandaadi tegevuse eest Läti kommunistlikus parteis 1991. aastal.

Ta on neljal korral (aastail 2004, 2009, 2014 ja 2019) valitud Euroopa Parlamenti Läti saadikuna. Jaanuaris 2018 teatas Ždanoka, et kavatseb lahkuda Euroopa Parlamendist ning kandideerida Saeima valimistel. 5. märtsil asus tema asemel Euroopa Parlamendis tööle Miroslavs Mitrofanovs.

Läti valimiskomisjon otsustas 21. augustil 2018 keelata Ždanokal sügisestel parlamendivalimistel osalemise, tuginedes Läti põhiseaduskohtu otsusele, mille järgi ei saa pärast 1991. aasta 31. jaanuari Nõukogude Liidu Kommunistlikus Parteis või Interrindes osalenud isikud Läti valimistel osaleda.[2] Samas Euroopa Parlamendi valimistel see keeld ei kehti.[3]

Märtsis 2014 osales ta vaatlejana Venemaa poolt annekteeritud Krimmis toimunud "referendumil." 11. märtsil 2014 organiseeris ta Riias 200 osalejaga meeleavalduse Krimmi annekteerimise toetuseks.[4]

1. märtsil 2022 oli ta üks 13-st Euroopa Parlamendi saadikust, kes hääletasid Venemaa Ukrainale kallaletungi hukkamõistva resolutsiooni vastu.[5] Seetõttu visati ta Euroopa Parlamendi Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioonist välja.[6]

13. mail 2022 pidas Läti politsei ta koos kuue teise inimesega Riias kinni, kui nad osalesid sanktsioneerimata meeleavaldusel, kus protesteeriti Riias Nõukogude armeele püstitatud monumendi eemaldamise vastu.[7]

15. septembril 2022 oli ta üks 16 Euroopa Parlamendi liikmest, kes hääletasid Nicaragua presidenti Daniel Ortegat inimõiguste rikkumistes süüdistava resolutsiooni vastu.[8]

2024. aasta algul jõudis avalikkuse ette, et Ždanoka on palju aastaid teinud koostööd Vene eriteenistuse FSB-ga, kandes ette oma tegemistest, saates tegevuskavasid ning küsinud raha mõjuürituste korraldamiseks. Sealjuures oli osa tegevusest ka Eesti-vastane.[9] Riigi julgeolekuteenistus alustas tema osas kriminaalmenetlust seoses Ždanoka võimaliku koostööga Venemaa luureteenistustega.[10]

Hispaania ajakirjanduse andmeil oli Ždanoka Europarlamendis aktiivne Kataloonia iseseisvumisliikumise pooldaja (Kreml toetab separatismi Euroopa Liidu sees).[11]

Viited muuda

Välislingid muuda