Nõndaläinu
(Ümber suunatud leheküljelt Tathagata)
Nõndaläinu (sanskriti ja paali keeles tathāgata; tiibeti keeles de bzhin gshegs pa; hiina keeles 如來 rulai; jaapani keeles nyorai) on Buddha Šākjamuni ja teiste budade epiteet, mis viitab pöördumatule virgumisele ja on seotud nõndasuse mõistega.
Paali kaanoni tekstides kasutab Buddha seda sõna enda kohta.
Sõna tathāgata võib interpreteerida kaheti: tathā-gata ‘nõnda läinu’ ja tathā-āgata ‘nõnda tulnu’. Mõiste tiibetikeelne tõlge põhineb esimesel, hiinakeelne teisel tõlgendusel.[1]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Ida mõtteloo leksikon: Nõndaläinu.[1]