Ava peamenüü

Tarvas oli Tartu kesklinnas aadressil Riia tänav 2 Tartu Kaubamaja tiibhoones 1965[1]–1997[2] tegutsenud restoran.

EttevõteRedigeeri

Nõukogude ajal kuulus Tarvas ETKVL-ile[3]. Pärast Eesti taasiseseisvumist vahetas ettevõte omanikku, 1995. aasta oktoobris omandas Tartu Tarbijate Kooperatiivilt inventari ja hakkas ruume rentima Reinu pizza kaubamärgi all tuntud toitlustusfirma AS Ratek.[1] 1996. aastal iseloomustas Argo Taal Tarvast kui söögikohta, millest teised on aastatega ette läinud, samas kui Tarvas "on palju jäänud samale – kaheksakümnendate aastate väga heale tasemele".[4] Samal aastal pälvis restoran Postimehe koostatud Tartu ajaviitekohtade edetabelis kolm punkti neljast kommentaariga: "Nostalgiaaustajatele, samasugune nagu kümme aastat tagasi."[5] 31. detsembril 1997 lõppes koos Rateki rendilepinguga ka restorani tegevus[2], 1998. aasta 11. juunil avati restorani ruumides Eesti Ühispanga Tartu harukontor[6].

Restorani Tarvas juhatajana töötas 1979–1983 hilisem Tartu Kaubamaja direktor, haridus- ja teadusministeeriumi kantsler ning PRIA peadirektor Jaan Kallas.[7][8][9] 1990–1994 juhatas restorani hiljem Tartu Ülikooli Kliinikumi toitlustusteenistuse juhiks saanud Juta Laatsit.[10]

MeelelahutusRedigeeri

Restorani juurde loodi 1981. aastal ansambel Tarvas. Selle solist ja asutaja oli Guido Sooläte, ansamblis on muuhulgas mänginud Jüri Rosenfeld, Viktor Vassiljev, Peeter Jaska, Priit Pihlap, Žeka Koroljov, Anne Adams jt.[3] Ka tegutses Tarvase varietee, kus esinesid näitlejad Tõnu Kilgas, Liina Orlova, Hannes Kaljujärv ja Vanemuise balletitantsijad.[9]

HooneRedigeeri

Hoone põhiosas asus Nõukogude ajal Tartu Kaubamaja, restoran ja majatarvete kauplus tegutsesid kolmekorruselises terrasiitkrohviga kaetud tiibhoones, kus teisel korrusel olid Tartu Tarbijate Kooperatiivi ruumid. Restorani kaunistas Elmar Kitse 1965. aastal loodud sgrafiitotehnikas figuraalkompositsioon, mis on osaliselt säilinud Turu tänava äärses endises pangasaalis. 2009. aastal tekitas muinsuskaitse ägeda vastuseisu Tartu Tarbijate Kooperatiivi plaan kaubamajahoone lammutada ja rajada selle asemele 14-korruseline hoone. Kuni selle ajani ei olnud maal kaitse all ning arutati võimalust võtta see kaitse all vallasmälestisena, sest vana kaubamaja ei peetud muinsuskaitse vääriliseks.[11] Toonased ehitusplaanid jäid siiski majanduskriisi tõttu seisma.

Tarvase fassaadi ehtisid metallist sepistatud figuurid ("restorani välisseinalt Riia tänava poole vaatavad kaks pronksnaist ja haamriga pronksmees"[4]), mis 2009. aastal oli Tartu Tarbijate Kooperatiivi haldusdirektori Tõnu Sooaru sõnul veel alles.[11] Interjööri kujundas Viktor Salmre.[12]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 Neeme Korv "Restoran Tarvas saab reedel 30-aastaseks" Postimees, 13.12.1995
  2. 2,0 2,1 Glaidi Olesk "Restoran Tarvas lõpetab tegevuse" Postimees, 31.12.1997
  3. 3,0 3,1 http://www.eaab.ee/353-Tarvas
  4. 4,0 4,1 Argo Taal "Tarvase restoran ei jaga oma nimelooma saatust" Postimees, 13.03.1996
  5. "Tartu ajaviitekohad" Postimees, 23.10.1996
  6. Tiit Efert "Tarvase restorani asemele tuli pangakontor" Postimees, 12.06.1998
  7. http://www.pria.ee/et/kontaktid/vaata/552
  8. Õnne Pärl "Süvaanalüüside aeg on möödas" Äripäev, 18.01.2001
  9. 9,0 9,1 Väinu Rozental "Isepäine kantsler Kallas" Äripäev, 01.09.2006
  10. "Juta Laatsit", Tartu Ülikooli Kliinikumi Leht, 8. märts 1999
  11. 11,0 11,1 Jüri Saar "Seinatäit maali ootab kolimine või kadu" Postimees, 12.03.2009
  12. http://www.e-kultuur.ee/feedback?recordId=oai:muis.ee:1521825

VälislingidRedigeeri