Tartu Noorte Autorite Koondis
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Veebruar 2020) |
See artikkel räägib 1997. aastal loodud noorte kirjanike rühmast. Nõukogude ajal Kirjanike Liidu juures tegutsenud organisatsiooni kohta vaata artiklit Noorte Autorite Koondis. |
Tartu Noorte Autorite Koondis (Tartu NAK, inglise k Young Authors' Association in Tartu, soome k Tarton Nuorien Kirjoittajien Liitto, vene k Объединение Молодых Авторов г. Тарту, ungari k Fiatal Tartui Szerzők Társasága) on 1997. aastal loodud eesti noorema põlvkonna kirjanike jm kunstiinimeste rühm.
Loomine
muudaTartu Noorte Autorite Koondis loodi Tartus 28. jaanuaril 1997. Varem Tartus tegutsenud ja 1990. aastal tegevuse lõpetanud Noorte Autorite Koondisega ei seo seda miski peale nime ja noorte kirjanike koondamise tava. Varasem Tartu NAK kuulus otseselt Kirjanike Liidu alluvusse, olles läbinisti ametlik, noori kirjanikke koondav, aga ka suunav ja kontrolliv organ, poolkohustuslik vaheaste noorele kirjanikule enne Kirjanike Liitu astumist. Samasugused NAK-id tegutsesid ka Tallinnas ja mujal. Laulva revolutsiooni päevil lõpetasid need tegevuse. Nüüd loodud Tartu NAK-ist aga sai rühmitusliku iseloomuga loomeinimeste grupp, mis oli iseseisev nii Kirjanike Liidust kui ka teistest institutsioonidest. Selle loomise päevil oli osa aktiviste küll Tartu NAK-i tegutsemise vormina näinud Kirjanike Liidu egiidi all olemist, kuid kollektiiv saavutas täieliku rippumatuse ja rühmitusliku iseloomu peaaegu kohe.
Kiiresti leidis sellistel alustel loodud Tartu NAK ka oma kunstilise omapära. Liikmete enamikku ühendavaks ja rühma kuvandi kõige olulisemaks jooneks sai vaba ja mänguline suhtumine kirjutamisse jm loomingulisse tegevusse: riimiline luule, mis on kord vemmaldav ja lõbus, kord irriteeriv ja ühiskonnakriitiline, kord sõnamänguline ja uusi vormilahendusi otsiv, sõbralik suhe popkultuuriga, meelelahutuslikkuse põhimõte, rahvalik esitus, sotsiaalsed teemad jms. Tartu NAK-i liige ja esimene esimees Veiko Märka on rühma vaimu aastal 2000 väljendanud nii: "Me tahame, et meil oleks hästi lõbus ja lahe olla ja et ka publikul oleks hästi lõbus ja lahe olla." [1] Tegu on ka lihtsalt sõpruskonnaga, kes lävib omavahel ka väljaspool kirjanduslikku tegevust.
Uuel kujul Tartu NAK-i loomise idee tuli Kivisildnikult, kes oli kuulunud ka eelmisesse Tartu NAK-i, ja Kauksi Üllelt ning sellele aitas kaasa ka kunstisõber Matti Milius, kes hakkas Legendi galeriis korraldama noorte ja isegi päris tundmatute autorite luuleõhtuid. Oluliseks väljundiks sai naklastele Eesti Kostabi-$eltsi kirjastusel välja antud "Noorte geeniuste sari" (1997–1998, 10 raamatut), kus ilmusid Contra, Veiko Märka, François Serpent'i, Olavi Ruitlase, Aapo Ilvese, Tiina Pai, Indrek Ryytle ja Jan Rahmani (aga ka Merca ja Villu Tamme) luulekogud. Tartu Kirjanduse Maja teisel korrusel said naklased enda käsutusse ruumi, mis jäi seltsielu üheks keskpunktiks kuni selle tagasinõudmiseni Kirjanduse Maja poolt 2004. aastal.
Kirjanik ja kirjandusuurija Priit Kruus on oma uurimuses eesti 1990. aastate lõpu kirjandusrühmituste kohta kirjutanud Tartu NAK-ist järgmist: "Noorte Autorite Koondis asutati just kui noorkirjanikke koondav ja kasvatav asutus, mille institutsionaalsust rõhutas kirjanike liidu egiidi all toimimine ja oma ruumi olemasolu Tartu Kirjanduse Majas. (---) Koondise loomisel ühendati kohalesaabunud noored küll alguses formaalsustega ametlikuks institutsiooniks, kuid sisuliselt eraldus parlamentaarsena mõeldud koondisest iseseisev tuumik, kellele hakati peagi viitama kui NAK-i löökrühmale (Contra, Olavi Ruitlane, Aapo Ilves, Veiko Märka, hiljem ka Jaan Pehk). Retseptsioon ja suuline publikumenu kujundasid NAK-i identiteedi rühmituslikuks. NAK-i peakorteri olemasolu oli 2002. aastal viimaseks tähiseks kunagisest institutsioonist." [2]
Organisatsiooniline struktuur
muudaKuigi rühma nimes sisaldub "Tartu", on see nimi tinglik, sest naklased elavad ja tegutsevad üle kogu Mandri-Eesti (Tallinnas, Sauel, Türil, Tartus, Räpinas, Urvastes, Võõpsus, Võrus jm), liikmeid on isegi välismaal (Brüssel, Budapest). Samuti ei osuta sõna "noorte" liikmete tegelikule eale: näiteks Veiko Märkal on sünniaastaks 1964, Olavi Ruitlasel 1969, Aapo Ilvesel 1970 ja Contral 1974. 2008. aasta seisuga olid noorimateks liikmeteks Andra Teede ja Mare Sabolotny – sünniaastad vastavalt 1988 ja 1990.
Tänapäeval juhib Tartu NAK-i tegevust esimees, samuti tegutseb paariliikmeline ametiteta juhatus, kuid tegelikult on esimehe roll formaalne ja esinduslik, piirdudes bürokraatlike asjaajamistega. Samuti on juhatuse tähtsus Tartu NAK-is aja jooksul järjest vähenenud, olles nüüdseks rohkem sümboolne. Rühma asjade üle otsustatakse jooksvalt ja kollektiivselt. Tegevuse alustamisest peale on Tartu NAK-i esimehe kohuseid täitnud Veiko Märka (1997–1999), Urmas Vadi ja Vahur Afanasjev, aastast 2006 on esimees Priit Salumaa. Tartu NAK-i esimesse, 1997. aastal valitud juhatusse kuulusid peale esimehe veel laekur (Kivisildnik) ja kirjatoimetaja (François Serpent).
Tartu NAK-i liikmeks vastuvõtmiseks tuli kandidaadil rühma tegevuse algusaastail tutvustada oma loomingut nii käsikirjalisel kujul kui ka anda autoriõhtu, misjärel kollektiiv langetas otsuse. Hiljem on vastuvõtmise kord muutunud sujuvalt järjest lõdvemaks, piirdudes maksimaalselt avalduse esitamisega, sest uued liikmed on tulnud reeglina vanade liikmete tutvuskonnast ja loomingu kunstiline tase on olnud kõigile kohe niigi selge. Küllalt kaua oli Tartu NAK-i üldine ilme täiesti kirjanduslik, kui mitte arvestada mõnede liikmete laia huvideringi, kuid 2009. aastaks saavutasid liikmeskonnas olulise koha ka muude kunstialade esindajad, eriti kunstnike plokk (Marja-Liisa Plats, HuupI, Albert Gulk, Kristina Viin).
Rühma tegevuse algaastail eksisteeris peale Tartu NAK-i liikmestaatuse ka toetajaliikme staatus (Kauksi Ülle, Matti Milius, Kats Nonsense jt). Samuti lähtuti algaastail põhimõttest, et Kirjanike Liitu vastuvõtmisega Tartu NAK-i liikmestaatus kaob ja asendub toetajaliikme staatusega. Nii on Tartu NAK-ist lahkunud ja toetajaliikmeks saanud näiteks Kivisildnik ja Contra. Hiljem sellest reglemendist siiski loobuti ja Contra liikmestaatus sai taastatud, toetajaliikme staatus kaotati üldse. Tegevusaastate jooksul on Tartu NAK-i liikmeskonnas toimunud väljalangemisi ka teistel põhjustel – peamiselt kas kunstiliste väärtushinnangute teisenedes omal soovil lahkudes (Urmas Vadi, Leo Luks, fs) või kirjandusliku huvi vaibudes iseeneslikult kõrvale jäädes. Aastal 2007 loodi toetajaliikme staatusega paljus sarnane sõprusliikme saatus.
Aastal 2007 sai NAK Tartus uue peakorteri Irja ja Inno Tähismaa majas Võru tänaval, plaanis oli selles majas avada tulevikus ka kirjanduskohvik. Seoses Tähismaade muu tegevuse ning lõpuks nende kolimisega Rakverre ja Tartu maja müükipanekuga, tegutses siiski peakorter ka Võru tänaval lühiajaliselt, vähem kui aasta, jõudmata seejuures saavutada peakorteri staatust sisuliselt, samuti jäi realiseerimata kohviku idee.
Mittetulundusühing Tartu NAK
muudaMittetulundusühing Tartu NAK loodi 2009. aastal eesmärgiga selle abil korraldada kultuuriüritusi, publitseerida raamatuid ja reguleerida uute liikmete vastuvõttu. Liikmeid võetaksegi vastu avalduse alusel ja juhatuse liikmete otsusega.
Liikmed
muudaTartu Noorte Autorite Koondises on (seisuga 11. mai 2009) kokku 36 liiget:
Kese
muudatähestikulises järjekorras
- Vahur Afanasjev
- Contra (kodanikunimi Margus Konnula), juhatuse liige
- Albert Gulk
- Piret Jaaks
- Mika Keränen (pseudonüüm Mihkel Kera)
- Evelin Salumaa[viide?] (varem Evelin Kuusik; pseudonüüm HuupI)
- Veiko Märka
- Jaan Pehk
- Kadri Pettai
- Marja-Liisa Plats
- Triin Ploom
- Jan Rahman
- Mare Sabolotny
- Priit Salumaa
- Andra Teede
- Kristina Viin
- Aapo Ilves
- Wimberg (kodanikunimi Jaak Urmet)
- Hasso Krull[viide?]
- Jüri Kolk
- Kaija Kängsepp
Ring
muudatähestikulises järjekorras
- Mehis Heinsaar
- Põvvat Kama
- Kiwa
- Auli Kütt (pseudonüüm Haldjas)
- Miina Liias (pseudonüüm Stuart)
- Priit Liiviste
- Irina Orehhova
- Iris Paasmäe
- Tiina Pai
- Kerttu Rakke (kodanikunimi Kadi Kuus)
- Ardi Ringvee
- Indrek Ryytle (kodanikunimi Indrek Rüütle)
Endisi liikmeid
muudatähestikulises järjekorras
- fs (varasem luuletajanimi François Serpent, kodanikunimi Indrek Mesikepp)
- Eve Harju
- Ülle Harju
- Kivisildnik (kodanikunimi Sven Sildnik)
- Elo Kuuste
- Leo Luks
- Timo Maran
- Milvi Martina Piir
- Marge Pärnits
- Olavi Ruitlane
- Marko Toom
- Tanel Toomik
- Urmas Vadi
- Siim Vatalin
- Inno Tähismaa
- Irja Vaher (abielus Tähismaa)
- Tanel Saimre (pseudonüüm Tank)
- Meelis Sepp
- Indrek Särg
- Caspar Tops
Loomingust
muudaSageli on Tartu NAK-i vastandatud teisele 1990. aastate lõpu Tartu kirjandusrühmale Erakkond, mille ühendavaks jooneks on intellektuaalne mõtteluule. Hiljem on naklaste loomingus siiski esialgne lõbusama luule domineerimine vaibunud, andes ruumi nõudlikumatele proosa- ja näitekirjanduse teostele, eemaldumata seejuures meelelahutuslikkuse nõudest. Nii on Aapo Ilves näiteks kirjutanud näidenditriloogia Räpina kodu- ja ajaloo ainetel, Olavi Ruitlane lastejutustuse "Kail" ja Nõukogude armee mälestustel põhineva romaani "Kroonu", Vahur Afanasjev avangardistlikke proosaraamatuid, Veiko Märka vaimukaid vesteid, humoreske ja stiilimänge. Contra on kirjutanud lastejutustuse "Presidendi suur saladus", olnud ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenariste (2007, koos Villu Kanguri ja Gert Kiileriga) ja ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht. Wimberg on kirjutanud stsenaariumi ETV lastesaadetele "Buratino tegutseb jälle" ja "Saame kokku Tomi juures" ning emakeeleõpikuid (kirjandusosa) 4.–6. klassile (Avita, koos Lauri Vanamöldriga). Seejuures on Jan Rahmani, Mika Keräneni, fs'i ja Mehis Heinsaare (kes küll kuulub ka Erakkonda) luule olnud algusest peale lüüriline ja rahulikes meeleoludes.
Mitmed naklased on ühtviisi tagajärjekalt tegevad mitmel kunstialal: näiteks kirjanik, kunstnik ja muusik Aapo Ilves ning kirjanikud-muusikud Jaan Pehk (aka Orelipoiss), Jan Rahman ja Vahur Afanasjev. Aapo Ilvese kujundatuna ja/või illustreerituna on ilmunud hulk kaasnaklaste (Vahur Afanasjev, Wimberg, Indrek Ryytle, Olavi Ruitlane jt) kirjandusteoseid. Palju naklaste loomingut on ilmunud naklaste endi omakirjastuste väljaandel: Contral Mina Ise, Aapo Ilvesel Väike Kirjastaja / Väiku Välläandja. Rühma tegevuse algaastail avaldasid naklased ka omakirjastuslikke perioodilisi väljaandeid: Leo Luks humoristlik-obstsöönset ajakirja Sitatorn ja Wimberg kirjanduslikku kogumikku URDU.
Paljud naklased (Wimberg, Olavi Ruitlane, Aapo Ilves, Contra, Irja Vaher, Inno Tähismaa) võtavad aktiivselt osa ühiskondliku arvamuse kujundamisest, kirjutades esseesid, kolumne ja arvustusi nii päevalehtedes, kohalikes ajalehtedes, erialaväljaannetes kui ka võrguportaalides (Delfi jt) ja blogides.
Saavutusi
muudaEsimese 10 tegevusaastaga kujunes Tartu NAK-ist Eesti üks tegusamaid kultuuriühinguid, mille liikmete seast leiab tunnustatud kirjanikke, muusikuid, kunstnikke jm loomeinimesi.
Contra värsiloome ja poeedinatuur on muutunud juba omaette kaubamärgiks. Muu hulgas on ta võitnud 2001. aastal Bernard Kangro preemia kogutud luuletuste "Suusamütsi tutt" eest ja 2007. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia ning 2020. aastal Valgetähe V klassi teenetemärgi.
Märkimisväärselt on tunnustust pälvinud Mehis Heinsaare, Olavi Ruitlase, Wimbergi, Jan Rahmani ja Indrek Ryytle looming. Heinsaar võitis oma 2001. aastal ilmunud loomingu eest nii Kultuurkapitali proosapreemia, oma teise Friedebert Tuglase nimelise novelliauhinna kui ka Betti Alveri nimelise kirjandusauhinna. Ruitlase romaan "Kroonu" sai 2004. aasta romaanivõistlusel teise koha ja tõi autorile 2005. aastal ka Bernard Kangro preemia. Kangro preemia on pälvinud aastal 2006 ka Jan Rahman võrokeelsete näitemängude "Sõit" ja "Painaja" eest. Ryytle luulekogu "Inglid rokijaamas" võitis 2007. aastal Kultuurkapitali luulepreemia. Virumaa kirjandusauhinna on võitnud nii Ruitlase "Kroonu" (aastal 2006) kui ka Wimbergi romaan "Lipamäe" (aastal 2002).
Aapo Ilves on saanud 2000. aastal Hendrik Adamsoni nimelisel murdeluulekonkursil eriauhinna murdeluulesse uute väärtuste toomise eest, 2004. aastal Räpina-teemalise näidenditriloogia eest auhinna "Põlvamaa turismi sõber" ning 2006. aastal Tartu Kultuuri Kandja aunimetuse rahvakultuuri kategoorias. Tema kirjutatud sõnadega laul "Tii" (viisi autorid Priit Pajusaar ja Glen Pilvre) esindas Eesti Vabariiki ansambel Neiokõsõ esituses 2004. aasta Eurovisioonil Istanbulis. Aasta varem esindas eestlasi samal üritusel Riias ansambel Ruffus, mille koosseisus mängis kitarri Jaan Pehk. Väga lähedal oli 2005. aastal Kiievisse Eurovisioonile pääsemisele kohalikus eelvoorus žüriile väga meeldinud Orelipoisi laul "Minu pruut" (sõnad Olavi Ruitlaselt), kuid lõpuks otsustati siiski ansambel Suntribe'i loo "Let's Get Loud" kasuks. Aapo Ilvese sõnadele on veel loodud ka Raadio 2 aastahitid 2005 ja 2006 (mõlema esitajaks Tanel Padar & The Sun).
Jaan Pehki kodulinnas Türil on sealse majandusgümnaasiumi gümnasistid korraldanud 2005. ja 2006. aastal Jaan Pehkile pühendatud ülevabariigilist gümnasistide omaluule konkurss-laagrit JaPe.
Kadri Pettai võitis 2001. aastal Kanal 2 ja Uno raadio korraldatud konkursi teleseriaali "Me saame hakkama" ühe episoodi stsenaariumile, saades enda kirjutatud osasse ka rolli. Pettai näidend "Kuidas printsess koju sai" märgiti ära 2002. aasta näidendivõistlusel.
Piret Jaaks on pälvinud mitmeid näidendipreemiaid, sh võitnud kaks korda Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistluse, samuti on Jaaks olnud korduvalt Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali auhindade nominent ja pälvinud Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel III koha romaaniga ''Taeva tütred''.
Tartu NAK-i 2007. aasta juulis ilmunud koguteos "Väike pornoraamat" sai kohe ilmudes menukiks, asetsedes kuni oktoobrini eri paigus raamatukaupluste läbimüügi tipukümnes (kõrgeim 4. koht, Rahva Raamat) ja jõudes teise kordustrükini. Menukas oli ka raamatu promomiseks 28.–31. augustini neljas Eesti linnas (Tartu–Türi–Rakvere–Tallinn) korraldatud turnee "Väike pornotuur".
Lätete Pääl
muudaAlates 1998. aasta suvest korraldab Tartu NAK igasuvist maheteaduslikku seminari Lätete Pääl, mis toimub vabas õhus koos suviste ajaviitmisvormidega. Seni on Lätete Pääl toimunud Aigar Piho juures Järvekülas (1998), Jan Rahmani juures Kärgulas (1999), Kauksi Ülle juures Saarlase külas (2000), Leelo ja Peeter Lauritsa juures Kütioru Avatud Ateljees (2001), Contra juures Urvastes (2002), Järve Väino juures Obinitsas (2004), Irja ja Inno Tähismaa juures Massiarus (2006), Salumaade sepakunstitalus Otepää lähistel Kettal (2007), Põlvamaal Veriora vallas Maarjalille talus (2008) ja Arne Merilai juures Urvaste vallas Liinakurul (2009).
Teosed
muudaTartu NAK-i koguteosed
muuda- "Hea raamat" (1998, vaata)
- "Emajõe kondor" (2002, vaata)
- "Väike pornoraamat" (Tänapäev, 2007, vaata)
- "Lemberaamat" (A-Disain, 2010, vaata)
Teisi naklaste koguteoseid
muuda- "Noorte geeniuste sari" (vaata)
- "Viie pääle" + CD (Aapo Ilves, Olavi Ruitlane, Pulga Jaan, Jan Rahman, Contra, 2005, loe võrukeelsest Wikipediast, vaata)
- "Laulvad kirjanikud" CD (sh Jaan Pehk, Vahur Afanasjev, Aapo Ilves, Jan Rahman, 2007, vaata)
Tõlkeid
muudaRaamatud
muuda- "Viie tunni tee. Five Hours Away" [Põhjamaade luulefestivali koguteos] (sh Vahur Afanasjev, Mehis Heinsaar, Aapo Ilves, Veiko Märka, Olavi Ruitlane, François Serpent, Wimberg; inglise keelde tõlkinud Kalju Kruusa jt; Põhjamaade Ministrite Nõukogu Tallinna Infobüroo, 2001, vaata)
- "Kivikuu. Virolaista runoutta. Eesti luulet" (sh Veiko Märka; soome keelde tõlkinud Hannu Oittinen jt; Lasipalatsi, Helsinki 2002, vaata)
- "Tallinnasta pois. Groteskia virolaista proosaa" (sh Olavi Ruitlane, Aapo Ilves, Mehis Heinsaar, Veiko Märka, Urmas Vadi; soome keelde tõlkinud Raija Hämäläinen, Hannu Oittinen, Mika Keränen, Heli Laaksonen; Absurdia, Helsinki 2003, vaata)
- "Ajattelen koko ajan rahaa. Kivikovaa virolaista nykyrunoutta" (sh Wimberg; soome keelde tõlkinud Mika Keränen jt; Johnny Kniga, Helsinki 2006, vaata)
Ajakirjas Estonian Literary Magazine (ELM; inglise keeles)
muuda- No. 15, Autumn 2002: Mehis Heinsaar (short story "Butterfly Man")
- No. 17, Autumn 2003: Wimberg (excerpt from the novel "Lipamäe")
- No. 21, Autumn 2005: fs (poetry)
Tuglas-seura võrguportaalis Illimar (soome keeles)
muuda- Mehis Heinsaar (tutustus ja käännös)
- Aapo Ilves (tutustus ja käännöksiä)
- Wimberg, Olavi Ruitlane (tutustus ja käännöksiä)
Ajakirjas Tuli & Savu (2000, nr 3–4; soome keeles)
muuda- Jan Rahman (runoja)
- François Serpent (runoja)
Ajakirjas Peilikuva (2000, nr 4; soome keeles)
muuda- Jan Rahman (runoja)
- François Serpent (runoja)
- Urmas Vadi (kolme novellia)
Ajakirjas Pluralica (2009, nr 1–2; ungari keeles)
muuda- Andra Teede [luulet], lk 24–33
- Jaan Pehk [luulet], lk 134–135
- Contra [luulet], lk 136–137
- Wimberg [luulet], lk 146–149, 307
- Mehis Heinsaar [novell], lk 276–283
- Olavi Ruitlane [luuletus], lk 305
Võrguajakirjas Воздушный змей / Tuulelohe (vene keeles)
muuda- fs (сборник стихов "2004")
- Andra Teede (стихи)
Viited
muuda- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. detsember 2005. Vaadatud 12. veebruaril 2008.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ [1][alaline kõdulink]
Välislingid
muudaBlogid
muuda- Tartu NAK: http://noorteautoritekoondis.blogspot.com/
- Aapo Ilves
- Andra Teede
- Piret Jaaks
- Contra
- Wimberg
- Vahur Afanasjev
- Jaan Pehk 1
- Jaan Pehk 2
- Priit Salumaa
- Olavi Ruitlane
- Kadri Pettai
- Irja ja Inno Tähismaa
- Ardi Ringvee
- Mare Sabolotny
- Kristina Viin
Artikleid naklaste kohta
muuda- Ülle Harju, "Noored kirjanikud Tartut vallutamas", Luup 1997, nr 4
- Asta Põldmäe, "Maiõhtu Tartu noorte kirjanikega", Looming 1997, nr 7, lk 1000–1001
- Taive Särg, "Tänapäeva folkloor ja Tartu noorte kirjanike laulud", Soome-ugri Rahvaste Infokeskus
- Mihkel Samarüütel, "Pikad kõhnad mehed ja blondiin lamedatest üheksakümnendatest", Postimees – Arter, 15.1.2000
- Marko Mägi, "Tartu vaimu noorperemehed", Eesti Ekspress, 20.1.2000 (loe artiklit siit)
- Mart Velsker, "Kaks lainet", Looming 2000, nr 4 (loe artiklit siit
- Jürgen Rooste, "Pidusöök täies hoos", Sirp, 18.1.2002
- Vahur Afanasjev, "NAK 2004. aasta seisuga. Suvalist", Eesti Ekspress, 29.4.2004
- Valdo Valper, "Viimase aastakümne lõunaeesti kirjandus. Üldist ja problemaatilist võru kirjanduse näitel", Teater. Muusika. Kino 2005, nr 11, lk 25–33
- Kalev Kesküla, Veiko Märka, "Tartu – kirjanduse kodu", Eesti Ekspress – Areen, 19.10.2006
- Ene Hunt, "JaPe II tõi noored luuletalendid Türile", Järvamaa Infoportaal, 20.12.2006
- Kaarel Kressa, "Sotsia festivali vabalava võitja läks koju reha ja punase jalgrattaga", Eesti Päevaleht, 13.4.2007
- Kristiina Vaarik, "Noorkirjandus üllatab lugejaid värskete ideedega", Sakala, 4.8.2007
- Priit Kruus, "Rühmituste laine: uue kirjanduspildi loojad", Sirp, 10.8.2007
- Andry Ervald, "Meie igapäevast pornot annab meile tänapäev", Virumaa Teataja, 1.9.2007
- Sandra Otsus, "Poeet Contra: "Panin tallele!"", SL Õhtuleht, 8.9.2007
- Teelemari Loonet, "Väike pornoraamat" mängib eesti keele, mitte perverssustega", Elu24, 9.9.2007
- Kadri Inselberg, "Inno ja Irja Tähismaa plaanivad Tartusse rajada kirjanduskohviku", Tartu Ekspress, 25.10.2007
- "Tartu NAK hakkas elusat eesti kultuuri levitama", Postimees Online, 24.3.2008
Arvustusi
muuda- Priidu Beier, "Luulelaat vaimuväljadel", Postimees – Kultuur, 21.8.1997
- Aivar Kull, "NAK-i proosakogumik kui rõõmus ringmäng", Postimees – Tartu, 22.1.1999
- Veiko Märka, "Kuus, kes kuidagi kokku ei saa", Vikerkaar 1999, nr 2-3, lk 164–167 (loe artiklit siit)
- Olavi Ruitlane, "Haldjad, pedajad ja Plät", Keel ja Kirjandus 1999, nr 6, lk 421–422 (loe artiklit siit)
- Berk Vaher, "Kirju Koer laenatud elumerel ehk Kutsu lapsi lugema!", Sirp, 17.9.1999
- Aarne Ruben, "Ja Jeesus ütles: "Sina seal, nokkmütsiga!"", Eesti Päevaleht, 20.9.2002
- Priit Kruus, "Ööbikud ja kondorid", Sirp, 8.11.2002
- Kristel Kiigemägi, "NAK-i väike pornoraamat maitseb kui räim tomatis", Eesti Päevaleht, 3.8.2007
- Barbi Pilvre, "Tartu NAK "Väike pornoraamat. Mängud keelega 1999–2007"", Eesti Ekspress – Areen, 6.9.2007
- Jürgen Rooste, Veronika Kivisilla, "Paneme porno paika?", Sirp, 14.9.2007
- Kauksi Ülle, "Elamus", Postimees, 20.10.2007
- Maire Liivamets, "Liivametsa lugemised 23. Tartu NAK. "Väike pornoraamat"", 4.12.2007
- "Tartu NAK, "Väike pornoraamat", Bukahooliku märkmed (blogi), 6.6.2008
Lätete Pääl
muuda- Urmas Vadi, "Peiarid näitasid end Järvekülas", Sirp, 7.8.1998
- Veiko Märka, "Siniste liblikatega võsaleeri jagamas", Võrumaa Teataja, 15.7.1999
- Aapo Ilves, "Noored autorid targutasid ja jaurasid lätete pääl", Koit, 31.7., 7.8.1999 (loe artiklit täismahus)
- Berk Vaher, "Veendumisvõimalus", Sirp, 6.8.1999
- Aapo Ilves, "Bakhanaal ja luulemasin kirjanduse lätetel", Sirp, 4.8.2000
- Vahur Afanasjev, "Kütiorus pulbitsesid kirjanduse lätted", Maaleht, 2.8.2001
- Jaak Urmet, "Noored autorid kohtusid grüünes", Eesti Päevaleht, 26.7.2002
- Veiko Märka, "Noored autorid ogalike ja kasside stiihias", Eesti Ekspress, 17.7.2006
- Maario Essa, "Noored autorid nautisid Ketta talus koosolemist", Valgamaalane, 17.7.2007
- Andra Teede, "Tartu NAK käis sepatalus Lätete Pääl seminaril", Postimees, 18.7.2007
- Veiko Märka, "Pann on tähtsam tööriist kui mõõk", Eesti Ekspress, 19.7.2007
- Contra, "Noorte Autorite Koondise seminar ehk laulupidu Kettamaailmas", Eesti Päevaleht, 20.7.2007
- Aarne Mäe, "Kirjad puhkuselt. Käsmus, Võsul, Otepääl...", Virumaa Teataja, 1.8.2007
- Veiko Märka, "Noorautorid läksid Põlvamaal väge täis", Eesti Ekspress, 17.7.2008
Naklastest soome keeles
muuda- Kari Sallamaa, "Pakanuus palasi takaisin omauskona", Soome-ugri Rahvaste Infokeskus
- Analiza Skrbcka, "Runous on löytänyt paikkansa Virossa eli Vuoden 1997 nousukausi", Peilikuva 2000, nr 4
- Helmut Diekmann, "Viron kirjallisuus 1900-luvulla", Peilikuva 2000, nr 4
- Ville Ropponen, "Nuori virolainen taivaankappale", Kiiltomato.net, 9.5.2002
- Jouni Tossavainen, "Pahat pojat ja nainen", Kiiltomato.net, 19.12.2003
- Satu Lepisto, "Kokonaiskuvan muodostaminen", "Runoilijan päiväkirja" [blog], 27.2.2006
- Ville Ropponen, "Porttikongien puhetta ja satiirisia kuvitelmia", Kiiltomato.net, 25.3.2006
- Ville-Juhani Sutinen, "Virolaista nykyrunoutta...", "Susi rajoilla – merkkejä mielestä & maailmasta" [blog], 2.5.2006
- Illimar, Tuglas-seura kirjandus- ja tekstiportaal
- Eesti kirjanike biograafiline leksikon kirjastus Absurdia kodulehel
- Võru-teemaline lehekülg Soome Instituudi kodulehel
Naklastest inglise keeles
muuda- Analiza Skrbcka, "Corpus eremitorum", ELM no. 6, Spring 1998
- Janek Kraavi, "Second Wave. Young Estonian prose writers at the turn of the millennium", ELM no. 15, Autumn 2002
- Anneli Mihkelev, "Etnofuturism: the Bridge Between National and International in Estonian Poetry", ELM no. 15, Autumn 2002
- Priit Kruus, "Future Classics: How Should Freedom Be Used?", ELM no. 20, Spring 2005
- Estonian author profiles, leksikon Eesti Kirjanduse Teabekeskuse kodulehel
- Estonian Literary Magazine (ELM), Eesti Kirjanduse Teabekeskuse ajakiri
Naklastest vene keeles
muuda- Тайве Сярг (Taive Särg), "Современный фольклор и песни молодых писателей г.Тарту", Soome-ugri Rahvaste Infokeskus
- Вейко Мярка (Veiko Märka), "Дерево родственных языков и строевой лес (творчество молодых поэтов Эстонии в 1989–1999 гг. в зеркале этнофутуризма)", Soome-ugri Rahvaste Infokeskus
Naklastest ungari keeles
muuda- Piret Viires, "Áttekintés az észt kortárs irodalomról" ("Ülevaade eesti nüüdiskirjandusest"), Pluralica 2009, nr 1-2, lk 290–301
- Priit Kruus, "A csoportokba szerveződés hulláma: az észt irodalom új arculatának megalkotói" ("Rühmituste laine: eesti uue kirjanduspildi loojad"), Pluralica 2009, nr 1-2, lk 302–311
- Jan Kaus, "Az észt költészet napjainkban – nyitottság és életerő" ("Eesti luule praegu – avatus ja elujõud"), Pluralica 2009, nr 1-2, lk 312–323
Vikerraadio saates "Inemise sisu"
muuda- Olavi Ruitlasega vestleb Jaan Tootsen (14.1.2007)
- Veiko Märkaga vestleb Urmas Vadi (28.10.2007)
Fotod
muudaVideod (YouTube jm)
muuda- Veiko Märka "Linikute tants" (juuli 2006)
- Tähismaade dokumentaalfilm "Tartu NAK läheb Tallinna" (august 2006)
- Kaadrid SOTSIA raames toimunud naklaste luuleürituselt "Lihtne nagu röökimine" (aprill 2007)
- Kaadrid naklastest Võrus kirjandusüritusel Prima Vista (mai 2007)
- Kaadrid suveseminarilt Lätete Pääl 2007 (juuli 2007)
- Kaadrid "Väikselt pornotuurilt" Türil Saara kohvikus (august 2007)
- "NNAAKK" jt Jaan Pehki lühifilme"
Muu
muuda- Tiigrihüppe SA toel on Elle Hein koostanud 9. klassi kirjanduse tundides kasutamiseks mõeldud testi, millega saab proovile panna õpilaste teadmisi Tartu NAK-ist.Mida tead Tartu NAK-ist?
- Kultuuriloolist Tartu NAK-i kohta Wimbergi blogis: loe ja loe
- Naklased president Toomas Hendrik Ilvese vastuvõtul 20. augustil 2007 Roosiaias