Tartu JK Welco on Eesti poolprofessionaalne jalgpalliklubi, mis loodi 2008. aastal Tartus, kui hakati mängima Eesti jalgpalli IV liiga lõunatsoonis.

Tartu JK Welco
Täisnimi Tartu Jalgpalliklubi Welco
Hüüdnimi Elektrikud
Asutatud 2008
Väljak Holm Jalgpallipark
Mahutavus 580
Esimees Eesti Edgar Leht
Peatreener Jaanus Reitel
Liiga Esiliiga
2024 Esiliiga, 4.
Internet Klubi koduleht
Parim väravalööja Eesti Mikk Valtna (94)
Fänniklubi(d) Electric Legion
Kodus
Võõrsil

2023. aastal võitis Welco Esiliiga B ja tõusis järgmiseks hooajaks Esiliigasse.

Ajalugu

muuda

Esimest korda tuli mitmetest hilisematest Welco põhimängijatest koosnev seltskond võistlusmängudeks kokku 6. oktoobril 2007, mil toona veel JK Masuudinaise nime all osaleti kahepäevasel Tartu Meistrivõistluste turniiril. Kuigi turniir osutus meeskonna jaoks üsna edutuks, algas sealt sündmustejada, mis viis selleni, et täpselt pool aastat hiljem – 6. aprillil – joosti juba JK Welco Elektri nime all väljakule esimeses ametlikus kohtumises Väikese Karika raames. Vahepealsel perioodil teostas klubi asutaja ja esimene peatreener Mirko Kikkamägi Tartu klubi- ja kõrtsumaastikul värbamistööd ning 2008. aasta alguseks oli esialgu üsna armetu mulje jätnud JK Masuudinaise seltskonnale lisandunud palju eri liigades karastunud mängumehi. Pärast mitmeid äraütlemisi õnnestus 2008. aasta alguses leida ka sponsor – OÜ Welco Elekter. Sellega sai meeskond ka nime – JK Welco Elekter. Klubi asutasid ametlikult Mirko Kikkamägi ja Andres Reiljan 2008. aasta veebruari alguses.

Algusaastad (2008–2012)

muuda

2008. aastal alustas JK Welco Elekter mängimist Eesti Meistrivõistluste IV liiga lõunatsoonis. Debüüthooaeg kujunes meeskonnale üsna keeruliseks. Paljud mängijad ei omanud eelnevalt mingit liigas mängimise kogemust, esimesi samme peatreenerina tegi ka noor Mirko Kikkamägi. Meeskond lõpetas hooaja 21 punktiga 22 mängust ja 9. kohaga. Väikeses Karikas jõuti 2. ringi, kus tuli vastu võtta 1:4 kaotus II liiga klubilt Tallinna FC Anžilt. EJL-i Aastalõputurniirilt toodi koju JK Welco Elektri ajaloo esimene karikas. Turniir lõpetati 3. kohaga, sealjuures valiti Mikk Valtna turniiri parimaks mängijaks.

2009. aastal jätkas JK Welco Elekter mängimist IV liiga lõunatsoonis. Võistkonnaga liitus mitu mängijat, neist tähelepanuväärseim on praegune Welco kapten Timo Kuus, kes on varem mänginud ka Eesti Meistriliigas. Meeskond lõpetas hooaja liigas 3. kohaga, kogudes 20 mängust 11 võitu ja 35 punkti. Üleminekumängudes tuli siiski kindlalt alla vanduda Koeru SK-le. Mikk Valtna oli sel hooajal 17 liigas löödud väravaga IV liiga lõunatsooni suurim väravakütt. 2009. aasta hooaja suurimaks õnnestumiseks võib aga pidada mänge Väikeses Karikas, kus jõuti 8 parema hulka, kusjuures 1/8 finaalis alistati tugev Raasiku FC Joker. Aastalõputurniiril piirduti alagrupiturniiriga.

2010. aastal jätkas JK Welco Elekter samuti IV liiga lõunatsoonis. Meeskonnas toimus aga mitu ümberkorraldust, millest märkimisväärseimaks võib pidada peatreenerivahetust. Senini mängiva peatreenerina tegutsenud Mirko Kikkamäe mantlipärijaks sai kogenud Boriss Hrabrov. Lisaks liitusid Eesti Meistriliiga kogemusega Sergei Ottšik ja Eldar Rassulov. Kogu liigahooaja vältel heitles Welco liigavõidu eest Viljandi JK Liverpool Pubiga. Omavaheline 2:2 viik eelviimases voorus viis liigakarika Viljandisse. 2. kohaga lunastas Welco aga pääsme III liigasse. Head resultatiivsust näitas sel hooajal Mikk Valtna, kes lõi 18 mängus 35 väravat, olles sellega kõikide Eesti liigade peale suurim väravakütt. 2010. hooajal osutusid nii Väike karikas kui ka Eesti jalgpallikarikas Welco jaoks ebaedukaks. Suures Karikas kohtuti sealjuures 2010. aastal Esiliigast Meistriliigasse pääsenud Lasnamäe FC Ajaxiga, kellelt võeti vastu 0:3 kaotus. Tartu linna Meistrivõistlustel saavutas esindusmeeskond 2010. aastal 6. koha, aastalõputurniiril korrati aga 2008. aasta saavutust ja lõpetati kolmandana.

Hooajal 2011 alustas JK Welco Elekter mänge juba aste kõrgemal – III liiga lõunatsoonis. Meeskonnaga liitusid mitmes Eesti noortekoondises mänginud Tartu JK Tammeka kasvandik Marti Pähn ja sama klubi endine mängija Veiko Seliste, Kiviõli Tamme Autost tuli keskkaitsja Juri Avdonin. Kevadring ei alanud klubile kõige edukamalt – kaotati punkte eeldatavalt nõrgemate vastaste vastu ja kuna eelmiste hooaegade parim väravakütt Mikk Valtna viibis välislähetuses, tekkis probleeme väravasoonele saamisega. Sügisringis võistkonna mäng paranes ja liiga lõpetati igati korralikult 4. kohal. Suures karikas JK Welco Elekter välja 1/16 finaali, kus pidi tunnistama Meistriliiga klubi FC Kuressaare 2:1 paremust. Aastalõputurniiril võideti pingelises penaltiseerias Eesti koondis ja saavutati 3. koht. Turniiri parimaks väravavahiks kuulutati Welco väravavaht Lauri Särak.

Oma juubelihooaega alustas Welco juba kahe võistkonnaga – lisaks III liigas mängivale esindusvõistkonnale sai IV liigas tuleristsed ka duubelvõistkond. See tekitas rohkelt koosseisulisi probleeme, kuna mängijaid pidi jätkuma mõlema võistkonna jaoks. Esindusmeeskonnast lahkus ka Mikk Valtna, kevadringis puudus ka Eldar Rassulov. Kõik need tegurid mängisid rolli selles, et kevadringi võib pidada läbikukkunuks. Sügisvooru eel otsustas klubi juhatus loobuda senise peatreeneri Boris Hrabrovi teenetest ja kutsus esindusvõistkonna tüüri juurde tagasi debütandist peatreeneri Mikk Valtna. Lisaks lisandus võistkonnaga endine Eesti noortekoondislane Marten Kihho, kes tõi meeskonna ründeliini vajalikku kvaliteeti. Uue peatreeneri käe all võistkonna mäng paranes ja sügisring lõpetati rahuldaval 5. kohal. Karikavõistlustel lõppes teekond juba 1/32-finaalis, kui kaotati endistele liigakaaslastele FC Elvast 1:6. Ka Väikses Karikas jäi laeks 1/32-finaal – kodustaadionil vannuti 1:2 alla Tabasalu Jalgpalliklubile.

Teine liiga ja nimekuju muutus (2013–2015)

muuda

Hooaeg 2013 algas Welco jaoks keerulise otsusega – seoses liigasüsteemi ümberkujundamisega ning Esiliiga B loomisega tekkis Eesti Jalgpalli Liidul probleeme II liiga komplekteerimisega. Kuna mitmed kõrgema asetusega klubid ütlesid koha ära, siis pakkus EJLi president Aivar Pohlak kohta Welcole. Klubi otsustas väljakutse vastu võtta. Nagu arvata oli, osutus hooaeg keeruliseks ning Welco võitles tabeli tagumises pooles liigasse püsimajäämise nimel. Noorenenud koosseis näitas hooaja lõpus aga head minekut ning uute liitujate – Andres Joosep Jr, Marten Marguse ja Oliver Vare – toel võideldi liigas kätte 11. koht. Karikavõistlused olid Welco jaoks hooajal 2013 aga edukad – nii väikestel kui ka Evald Tipneri jalgpallikarikavõistlustel jõuti 16 tugevama hulka.

Welco alustas 2014 hooaega enesekindlalt ja ambitsioonikalt eesmärgiga eelmise hooaja ebaedu liigas ümber pöörata. Uusi täiendusi tuli igasse liini – kogenud Erki Kade, endine noortekoondislane Siim Sillaots, linnarivaalist SK 10st tulnud väledajalgne Siim Kaasik ning poole hooaja peal liitunud kõva meistriliigakogemusega VV Kaido Koppel viisid mängukvaliteedi uuele tasemele. Hooaja lõppfaasis mängiti koguni liigast edasipääsu peale, ent ebaõnn viimastes mängudes jättis elektrikute esindusvõistkonna kõrgele III kohale liigas. Edu liigas ei suudetud aga korrata karikavõistlustel – väikese karika võistlustel jäädi pidama koguni 1/64 finaali, ka Evald Tipneri jalgpallikarikavõistlustel ei võidetud ühtegi mängu ning piirduti 1/32 finaaliga.

2015. aasta hooaeg algas klubis suurte muudatustega – palgati esimene ametlik töötaja, kui tegevjuhiks sai esindusvõistkonna peatreener Siim Valtna. Lisaks täiendati võistkonda Levadia ja Tammeka duubelvõistkondade endise põhimehe, Hannes Tiruga, ning taas jõudis koju klubi elav legend Mikk Valtna. Suurima muudatusena otsustas aga MTÜ Jalgpalliklubi Welco muuta võistkondade nimekuju – alates 2015. hooajast mängivad kõik tiimid Tartu JK Welco nime all.

Põnev hooaeg II liiga Põhja/Ida piirkonnas lõpetati kõrge teise kohaga, liigavõidu võtnud Paide Linnameeskond II jäi Welcost viie punkti kaugusele. Liiga teine koht tähendas üleminekumänge, kus kohtuti Tallinna FC Puumaga. Welco võitis avamängu kodus suurelt 5:0 ning kuigi kordusmäng võõrsil kaotati 0:2, tähendas üldkokkuvõttes seis 5:2, et Welco pääses mängima Esiliiga B-sse.

2015. aasta karikavõistlustel jõudis Welco Evald Tipneri karikasarjas 1/16-finaali, kus vastaseks oli hiljem Eesti meistriliiga võitjaks tulnud FC Flora. Mäng peeti Tartu Tamme staadioni kunstmuruväljakul ning kohtumist vaatama tulnud 747 pealtvaatajat oli viimaste aastate suurim publikunumber Tartu jalgpallis. Welco kaotas kohtumise 0:2. Väikestel karikavõistlustel jõudis Welco veerandfinaali ning kohtus pääsu eest nelja parema hulka hilisema karikavõitja FC Merkuuriga, kellele kaotati 1:4.

2016–

muuda

Esimene aasta Esiliiga B-s algas Welcole bravuurikalt, kui enesekindlalt ja edukalt mänginud võistkond tõusis liigas kiiresti esimeste sekka. Koosseisuga liitusid nii noortekoondislane Kristofer Reinberg, FC Levadia III võistkonnast Hendrik Vellama kui poole hooaja pealt ka endine FC Flora mängumees Kaarel Torop. Liiga ühtlane tase tekitas olukorra, kus alles hooaja lõpufaasis sai selgeks, et elektrikute esindusvõistkond tagas III kohaga endale pääsu üleminekumängudele. Selle raames kohtuti Nõmme Kalju FC U21 võistkonnaga ning esimese mängu lumisel Annelinna staadionil võitsid kaljukad 4:2. Siiski mänguskoor tühistati Eesti jalgpalli raputanud Hendrik Pürgi skandaali tõttu – nimelt mängis Kalju eest mänguõigust mitte omanud Hendrik Pürg, mistõttu Nõmme võistkond sai tehnilise kaotuse ja Esiliigasse tõusis JK Welco esindusvõistkond!

Evald Tipneri Karikavõistluste raames loositi JK Welco seekord samuti kokku FC Flora esindusvõistkonnaga – kahjuks ei suutnud elektrikud seekord floorakatele suurt vastupanu osutada ja 1/32-finaalist läks 8:0 võiduga edasi Eesti meisterklubi.

2017 hooaeg oli JK Welco jaoks esimene Esiliigas ja ilmselgelt osutus see klubi jaoks liiga kõvaks pähkliks - debüüthooajal suudeti koguda vaid 19 punkti, mis jättis elektrikud kindlalt liigatabeli viimaseks. Kuigi Eesti jalgpalli vapustanud tormi - ühinesid FCI Tallinn ja FC Levadia ning II liigasse liigutati finantsprobleemide tõttu JK Sillamäe Kalev - suutis JK Welco oma Esiliiga koha säilitada, siis otsustati 2018 hooaja eel lõpetada koostöö kauaaegse peatreeneri Siim Valtnaga. Valtna asus endise JK Welco väravavahi Kaido Koppeli kõrval juhendama linnarivaal Tartu JK Tammekat ning Welco leidis endale uue peatreeneri tegevuse lõpetanud FCI Tallinnast. UEFA Pro litsentsiga Yusuf Erdogan Saksamaalt võttis 2018. üle uuenenud ja noorenenud Elektrikute esindusvõistkonna ohjad.

Staadion

muuda

Tartu JK Welco on pidanud oma kodumänge neljal staadionil. Hooajal 2008 olid võistkonna koduks Tamme staadioni kunstmuruväljak ning Põllu tänava staadion. Hooajal 2009 pidas Welco kõik oma ametlikud kodumängud Tamme staadioni kunstmuruväljakul. Hooaegadel 2010–2012 oli Welco koduks Annelinna kunstmuruväljak, kuid väljaku amortiseerumise tõttu otsustati 2013. hooajast taas kolida Tamme staadioni kunstmuruväljakule, kuhu kerkis ka klubi rahastusel valminud must-valge tribüün pealtvaatajatele.[1]

Seoses tõusmisega Esiliiga B-sse kolis JK Welco oma kodumängud alates 2016. hooajast Tamme staadioni peaväljakule, kus on jätkatud mängimist ka Esiliigasse tõusmise järel.

Welco kodumängude publikurekord pärineb 2015. aastast, kui Eesti karikavõistluste 1/16-finaali Tallinna FC Flora vastu jälgis Tamme kunstmuruväljakul 749 inimest. Tegu on viimase 10 aasta suurima publikuga Tartus jalgpallimängul, kus vastakuti lähevad kaks Eesti jalgpalliklubi.

Fännid

muuda

Electric Legion

muuda

Tartu JK Welco on Eesti jalgpallimaastikul tuntud oma rohkearvulise ja valjuhäälse fännibaasi tõttu, missugust vähemalt amatöörjalgpalli tasemel pole ühelgi jalgpalliklubil[2]. Welco toetajad on koondunud nime Electric Legion alla. Esimene pool nimest – Electric – on tuletatud klubi ajaloolisest nimest (JK Welco Elekter) ning teine osa – Legion (eesti keeles leegion) – sümboliseerib ühtekuuluvustunnet, mis on kogu Welco organisatsiooni läbiv mõte. Electric Legion loodi sarnaselt võistkonnaga 2008. aastal ning see on kiiresti kasvanud üheks Eesti jalgpalli suuremaks supporter army'ks. Praegu koosneb Electric Legion 150st rohkemal või vähemal määral aktiivsest Welco toetajast. Lisaks kodulinnale Tartule on Welco toetajaid ka Tallinnas, Suurbritannias, Hollandis, Hispaanias, Portugalis jne. Electric Legionil on tekkinud konflikte ka teiste klubide organiseerumata fännidega. Kõige vihasemad vastasseisud on Legionil klubi algusaegadest Viljandi JK Tulevik II ja FC Tabivere toetajatega. Alates 2015. aastast on üheks oodatumaks grudge-mänguks kohtumine Raasiku FC Jokeri toetajatega. Lisaks on tõusmine Esiliigasse toonud kaasa tulised derbimängud FC Elva vastu ning Siim Valtna nimelise Tartu Derbi Tartu FC Santose vastu. Electric Legioni logo disaini autor on Welco väravavaht Lauri Särak (ka võistkonna logo on tema disainitud). Sellel on kujutatud Vana-Rooma gladiaatori kiivrit ning stiliseeritud kirjas fänniklubi nime.

Mängijad

muuda

Vaata kategooriat: Tartu JK Welco jalgpallurid

Praegune koosseis

muuda

Märkus: Lipud näitavad rahvuskoondist vastavalt FIFA reeglitele. Mängijatel võib olla aga mitu kodakondsust.

Nr. Positsioon Mängija
Nr. Positsioon Mängija

Duublid

muuda
  • Tartu JK Welco II – lisaks esindusvõistkonnale kuulub klubi juurde ka duubelrivistus Tartu JK Welco II, mis võitis 2017. aastal III liiga lõunatsooni ning tõusis II liigasse. Võistkonna treenerikohustusi jagavad esindusvõistkonna mängijad Rain Näkk ja Eric Pärn.
  • Tartu JK Welco X – klubi kümnendal tegevusaastal (2018) otsustati välja panna ka neljas meeste võistkond, mis asus mängima IV liiga lõunatsooni. Tegu on nn juubelimeeskonnaga, kus mängivad Welco algusaegadest tuntud legendaarseimad mängumehed.
  • Tartu JK Welco III – treenib ja mängib treener Oskar Pedoski käe all EMV Rahvaliigas. Oma kuue hooaja jooksul on võistkond jõudnud kaks korda rahvaliiga väljalangemismängude finaalturniirile: debüüthooajal piirduti 1/32-finaaliga ning aastal 2016 jõuti 1/16-finaali, kus tuli alla vanduda EE Õlitööstuse satsile. Võistkonna suurim kordaminek pärineb aga 2016. EJL aastalõputurniirilt, kus võideti IV ja Rahvaliiga ühisturniir.

Tartu JK Welco naiskond

muuda

Alates 2016. hooajast tegutseb klubi juures ka Welco Naiskond, mis osaleb Eesti naiste rahvaliigas. Debüüthooajal tegutses peatreenerina JK Welco naistepsühholoog ja naisjalgpalli metoodik Silver Jahimees. Alates hooajast 2017. võtsid ohjad üle Andres Joosep Jr ja Edgar Leht, kes tüürisid peatreeneriduona naiselektrikud oma alagrupi võitjaks. Rahvaliiga 1/2-finaalis tuli siiski tunnistada FC ERR 2:1 paremust.

Personal

muuda

Praegune tehniline personal

muuda
Amet Nimi
Peatreener   Jaanus Reitel
Abitreener

Peatreenerite ajalugu

muuda
Peatreener Karjäär
  Mirko Kikkamägi 2008–2009
  Boriss Hrabrov 2010–2012
  Mikk Valtna 2012–2014
  Siim Valtna 2014–2017
  Yusuf Erdogan 2018-2019
  Janar Sagim 2019-2020
  Meelis Eelmäe 2021
  Jaanus Reitel 2022–

Saavutused

muuda
Võitjad: 2023
2. koht: 2020
3. koht: 2016
2. koht: 2015
3. koht: 2014
2. koht: 2010
  • EJL aastalõputurniir
3. koht: 2008, 2010, 2011
  • Tartu Linna meistrivõistlused
2. koht: 2013
  • Lootus Cup
Võitjad: 2012

Statistika ja loendid

muuda

Varasemad liigahooajad ja karikavõistlused

muuda
Esiliiga BEsiliigaEsiliiga BEsiliigaEsiliiga BII liigaIII liigaIV liiga
Hooaeg Liiga Koht Me Vi Ka Lv Vv Va Pu Suurim väravakütt Karikas
Tartu JK Welco Elekter
2008 IV liiga lõuna 9. 12 22 6 3 13 40 67 −27 21 Kristjan Noormets (12)
2009 IV liiga lõuna 3. 11 20 11 2 7 58 26 +32 35 Mikk Valtna (19) ei osalenud
2010 IV liiga lõuna 2. 11 20 17 1 2 100 16 +84 52 Mikk Valtna (35) ei osalenud
2011 III liiga lõuna 4. 12 22 12 6 4 36 24 +12 42 Mikk Valtna (14) 1/64-finaalid
2012 III liiga lõuna 5. 12 22 11 1 10 35 40 −5 34 Ragnar Suurmets (8) 1/16-finaalid
2013 II liiga lõuna/lääs 11. 14 26 7 5 14 39 59 −20 26 Marten Kihho (9) 1/32-finaalid
2014 II liiga ida/põhi 3. 14 26 15 6 5 49 31 +18 51 Marten Kihho (8) 1/8-finaalid
Tartu JK Welco
2015 II liiga ida/põhi 2. 14 26 17 5 4 64 36 +28 56 Mikk Valtna (14) 1/32-finaalid
2016 Esiliiga B 3. 10 36 20 4 12 74 50 +24 64 Mikk Valtna (14) 1/16-finaalid
2017 Esiliiga 10. 10 36 4 7 25 30 100 −70 19 Mikk Valtna (6) 1/32-finaalid
2018 Esiliiga 6. 10 36 12 6 18 44 78 −34 42 Mikk Valtna (12) 1/16-finaalid
2019 Esiliiga 10. 10 36 6 6 24 39 89 −50 24 Andree Porila ja Karl Joosep Mark (7) 1/16-finaalid
2020 Esiliiga B 2. 10 30 20 2 8 81 50 +31 62 Mikk Valtna (16) 1/16-finaalid
2021 Esiliiga 10. 10 30 5 5 20 30 78 −48 20 Karl Joosep Mark (6) 1/16-finaalid
2022 Esiliiga B 4. 10 36 17 10 9 68 47 +21 61 Karl Joosep Mark (11) 1/8-finaalid
2023 Esiliiga B 1. 10 36 23 5 8 92 42 +50 74 Martin Jõgi (31) 1/32-finaalid

Vaata ka

muuda

Viited

muuda

Välislingid

muuda