Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinik
Psühhiaatriakliiniku ja Nahakliiniku hoone 2013. aasta septembrisArtiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinik (ka TÜK Psühhiaatriakliinik) on Tartu Ülikooli Kliinikumi ravi- ja teadusasutus Tartus, selles toimub psüühikahäiretega inimeste nii ambulatoorne kui statsionaarne ravi, lisaks psühhiaatria-alane teadustöö, psühhiaatria eriala residentide koolitamine ja õppetöö. Hoone asub Tartus Raja tn 31 hoones, kus on lisaks Tartu Ülikooli psühhiaatria õppetool, Tartu Ülikooli Kliinikumi Naha- ja suguhaiguste kliinik, õdede koolituskeskus ja muid asutusi.
Ajalugu muuda
1851. aastal moodustas Balti kindralkuberner komisjoni ülesandega ülesandega valmistada ette Tartusse 125-voodilise vaimuhaigla asutamine, kuid see venis kohalike võimude lahkarvamuste tõttu. Tartu ülikooli meditsiiniprofessor ja hilisem rektor Eduard-Georg von Wahl ostis haiglale sobiva hoonestatud krundi Ülejõel ning andis selle tulevase haigla käsutusse.[1] Patsientide ravikulud ning sisustuse ostmine tuli katta annetuste ning linnavalitsuse toetusega. Projekti eestvedajad olid Tartu Ülikooli professorid E. von Wahl, O. von Engelhardi ja A. von Wulff.[2]
1877. aastal Tartusse rajatud psüühika- ja närvihaiguste kliinik oli Eesti esimene psühhiaatriahaigla,[3] esimene vene ülikooli juures tegutsev psühhiaatriakliinik ja üldse teine kliinik kogu Venemaal.[2] Samas oli 1796. aastal Tallinnas Priihospidali rajatud eraldi osakond vaimuhaigetele.[4]
4. märtsil Tallinna (tänapäeval Staadioni) tänava hoones avatud kaheksa voodikohaga Tartu vaimuhaiguste haigla oli esialgu vaid naispatsientidele mõeldud.[5] Hiljem selgus, et suurem osa ravi vajavaid patsiente on mehed.[6]
1878. aastal alustati Hermann von Stavenhageni projekti järgi samale krundile uue kahekorruselise puust haiglahoone ehitust.[2]
1880. aastal eraldas tsaari nõukogu Tartu ülikoolile 80 000 rubla kliinikute olukorra parandamiseks ja üle poole sellest summast kulus Wahlilt kliiniku hoonete ning krundi ostmisele. 50 haigele mõeldud hoone valmis 1881. aastal ning anti ülikoolile üle. Haigla nimetati teraapiakliiniku närvi- ja vaimuhaiguste osakonnaks.[2]
Tartu haigla erines muu maailma sarnastest asutustest, kuna selles olid erinevad ühiskonnaklassid koos – näiteks Inglismaal raviti rikkaid ja vaeseid eraldi asutustes. Kuid jõukus võis määrata ravi aja, samuti palati mugavuse: oli kolme klassi palateid. Esimeses klassis olid 80 rubla eest üksikpalatis ja sai kolm korda päevas paremat sorti toitu. Teise klassi palat maksis 45 rubla ja tuba tuli jagada teise patsiendiga. Kolmanda klassi palat maksis 20 rubla ja seal oli palju haigeid tavalise haiglatoidu peal koos. Talupoja ravikulud maksis kinni tema koduvald. Näiteks mõnel talupojal oli registriraamatus kirjas "võetakse haiglast välja vastu arsti soovitust, sest raha sai otsa". Erandjuhtudel võisid kliinikujuhid huvitavaid juhtumeid tasuta ravile võtta. Kõige kauem veetis haiglas üks meespatsient: 23 aastat.[6]
20. sajandi esimesel kümnendil toimusid professor Vladimir Tšiži algatusel suured ümberehitused. Hoone võib olla tänapäeval üks Eesti suurimaid puithooneid.[7]
Abivajajate hulk psühhiaatriakliinikusse suurenes ja 1910. aastaks leiti Tartu ülikoolis, et kliinikuhooned ei vasta enam ravi-õppeasutuse nõuetele ja on vaja ehitada uus kliinik Maarjamõisa väljale, kuhu rajati ka sisehaiguste- ja kirurgiakliiniku uusi hooneid, kuid modernne ravikorpus otsustati ehitada siiski Jämejala Vaimuhaiglale.[4]
1988 valmis uus hoone Maarjamõisas aadressil Raja 31.
1993. aastal andis Staadioni tänava hooned (48, 50 ja 52) Sotsiaalministeerium Tartu linna Sotsiaalabi osakonnale, kes andis selle edasi Vaimse Tervise Hooldekeskusele pärast selle moodustamist sama aasta juunis.[2]
Juhatajad ja psühhiaatrid muuda
Aastani 1891 töötas kliiniku juhatajana professor Emil Kraepelin, kes esimesena kirjeldas eraldi haigusena skisofreeniat ja maniakaal-depressiivset psühhoosi[8]
Aastatel 1891–1918 juhatas kliinikut Vladimir Tšiž. Samal perioodil, aastatel 1899–1908 töötas kliinikus assistendina hilisem poliitik Juhan Luiga, kes oli üks esimesi eesti rahvusest psühhiaatreid, samuti üks esimesi Eesti maapiirkondade sotsiaalhooldekande probleemide käsitlejaid.[8]
Vaata ka muuda
Välislingid muuda
Viited muuda
- ↑ "7082 Haiglahoone Tartu, Staadioni 48, 1878. a • Mälestiste otsing • Mälestised". Tere tulemast. Vaadatud 27. detsembril 2022.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 "Kinnistu ajalooline lühiülevaade" (PDF). Muinsuskaitse eritingimused Staadioni tn 48//50//52//54 kinnistu jagamiseks ja Staadioni tn 48 hoone remont- ja restaureerimistööde koostamiseks. 2017. Vaadatud 27.12.2022.
- ↑ Mellik, Juhan (18. oktoober 2021). "EESTI ESIMENE VAIMUHAIGLA - Tartu psühhiaatriakliinik alustas vaid naispatsientidega". Ajalugu. Vaadatud 27. detsembril 2022.
- ↑ 4,0 4,1 Sten Taim (2020). "DEPRESSIOONI- JA SKISOFREENIAHAIGETE PATSIENTIDE DIAGNOOS JA RAVI TARTU ÜLIKOOLI NÄRVI- JA VAIMUHAIGUSTE KLIINIKUMIS 1930–1939" (PDF). Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond. Ajaloo ja arheoloogia instituut. Eesti ajaloo osakond. Vaadatud 27.12.2022.
- ↑ Toomas Asser. "375 aastat Tartu Ülikooli arstiteaduskonda". TARTU ÜLIKOOLI 375. AASTAPÄEV. Vaadatud 27.12.2022.
- ↑ 6,0 6,1 Harrik, Airika (27. detsember 2022). "Tartu vaimuhaigla stammkunde oli 19. sajandil rikas mees". ERR. Vaadatud 27. detsembril 2022.
- ↑ "Eesti suurim puitmaja läheb oksjonile". Tartu Postimees. 28. september 2020. Vaadatud 27. detsembril 2022.
- ↑ 8,0 8,1 "Vooremaa 24 mai 2008". DIGAR Eesti artiklid. 24. mai 2008. Vaadatud 27. detsembril 2022.