Ava peamenüü

Tareste maastikukaitseala

Tareste maastikukaitsala on Hiiumaa põhjaosas, Kärdla ja Tõrvanina vahelisel rannaalal, asuv maastikukaitseala. Administratiivselt asub kaitseala Hiiumaa vallas Tareste külas ja Kärdla linnas. Kaitseala pindala on 452,5 hektarit, mis hõlmab nii maismaad kui mereala.[1]

Tareste-Tõrvanina piirkond on elupaigatüüpidelt mitmekesine ja vaheldusrikas ala, mida kasutatakse aktiivselt puhke- ja õppe-eesmärkidel. Tareste laht ja rannikuala on rände- ja pesitsuspaigaks rohketele vee- ja rannikulindudele. Alale jäävad ka kaitsealuste taimeliikide kasvukohad.

KaitsekorraldusRedigeeri

Tareste maastikukaitseala moodustati Eesti Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007 määrusega nr 150.[2]

Kaitsealal on moodustatud kaks sihtkaitsevööndit ja üks piiranguvöönd:

  • Tareste sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsaökosüsteemi arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina.
  • Rannametsa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste liikide ja vanuse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning kujundamine puhke- ja õppe-eesmärkidel.
  • Tareste lahe piiranguvööndi kaitse-eesmärk on kaitsealuste linnuliikide ja elupaikade kaitse.

ElupaigatüübidRedigeeri

Tareste maastikukaitsealale jäävad valdavalt luitemetsad, kus kuivad luitevallid vahelduvad soiste nõgudega. Ala ilmestavad ka avatud rannaniidud ja roostikud.

Tareste maastikukaitsealal kaitstavad elupaigatüübid on: [2]

  • laiad madalad abajad ja lahed
  • rannikulõukad
  • rannaniidud
  • luidetevahelised niisked nõod
  • hallid luited
  • soostuvad ja soo-lehtmetsad
  • vanad loodusmetsad

ElustikRedigeeri

Vastavalt kaitse-eeskirjale kaitstakse Tareste maastikukaitsealal linnudirektiivi I lisasse kantud liike rukkirääku ja sookurge, mis on ühtlasi III kaitsekategooria liigid ning I ja II kaitsekategooria linnuliike ning II ja III kaitsekategooria taimeliike.[2]

LinnudRedigeeri

Kaitstavad linnuliigid Tareste maastikukaitsealal:[3]

TaimedRedigeeri

Tareste maastikukaitsealal esinevad kaitsealused taimeliigid:[3]

TurismRedigeeri

Kaitsealale oli rajatud matkarada, mis kulges mööda rannikut Kärdlast Tõrvaninale. 5,5 kilomeetri pikkune rada läbis erinevaid metsa- ja rannikukooslusi.[4] Riigimetsa Majandamise Keskus sulges 2019. aasta alguses ametlikult matkaraja ja likvideeris telkimisala. [5]

Tõrvaninal asub liivane supelrand, mida ääristavad nõmme- ja palumännikud. Rand on kuulus oma valgete laulvate liivade poolest.[6]

ViitedRedigeeri