Tallinna maja

(Ümber suunatud leheküljelt Tallinna maja tüüp)

Tallinna maja on kahe- või kolmekorruseline kivitrepikojaga puidust üürimajatüüp, mida ehitati Tallinnas alates 1920. aastatest kuni Teise maailmasõjani.[1]

Salme 15
Salme 23

Tallinna maja tüüpi, keskse kivitrepikojaga puitelamuid ehitati 1920.–1930. aastatel Eesti Vabariigi ajal peamiselt just pealinnas, sellest ka majatüübi nimetus Tallinna maja. Hinnanguliselt oli Tallinnas 90% 1920. aastate lõpul ja 1930. algul valminud puitelumaju kivitrepikojaga[2]. Tallinnas on säilinud üle viiesaja seda tüüpi maja, neist 32 on arhitektuurimälestisena riikliku kaitse all.

Hooned muuda

Kuna Tallinna maja tüüpi ehitusaeg jäi pikal perioodil erinevate arhitektuuristiilide üleminekuperioodi, leidub erineva välisilmega maju, kuid tinglikult võib Tallinna majad sõltuvalt ehitusajast ja arhitektuurist jaotada kolme gruppi:

 
Telliskivi 52 ja 54

Aastatel 1912–1914 arhitekt Aleksandr Dmitrijevi projekteeritud Vene-Balti laevaehitustehase Vene-Balti asumi elamukompleksi kahekorruselised kivitrepikojaga elamud Kopli poolsaare tipus olid varased Tallinna maja tüüpi. Vene-Balti laevaehitustehase asula alumise kolonii hoonetes oli korrusel kuus eraldatud köögiga ühetoalist korterit (kahekorruselises majas seega kuni kaksteist korterit) ja korteritesse oli uuenduslikult toodud ka vesi ning trepikojas paiknesid vesiklosetid.

 
Salme 21
 
A. Kapi 1

Tallinna maja oli Lenderi maja edasiarendus. Selliseid maju projekteerisid mitmed arhitektid (Karl Tarvas jt) ja neid ehitati palju Tallinna eeslinnadesse.[1] Valdavalt oli Tallinna maja kahekorruseline ärklikorrusega hoone, harva kolmekorruseline. Tallinna majade keldrikorrustele rajati tihti eraldi sissepääsud ning sinna olid kavandatud kõikvõimalikud äripinnad. Tallinna majade silikaattelliskivist trepikodadega sõrestikkonstruktsiooniga hooneid ehitasid soodsa riigipoolse ehituslaenuga ärksamad väikeettevõtjad, kes elasid tavaliselt hoone esimese korruse avarates korterites ning andsid kahe- ja kolmetoalised korterid üürile.

Näiteid:

Heina ja Taime tänava nurgal – Taime tänav 1 ja Kibuvitsa tänaval (Kibuvitsa 20, 22, 31 jt) on võimalik vaadelda kõige pikemat Tallinna majade terviklikku rivi Tallinnas. Komplektne Tallinna maja tüüpi hoonetekogum asub Kalamajas, terviklik kvartal Tallinna maju asub Salme, Tõllu, Kungla ja Kalevi tänava vahel.

Tallinna majade alamliik olid arhitekt Wilhelm Salemanni kavandatud majad: nt. Salme tänav 17, 19, 21, Tõllu tänav 12, Amandus Adamsoni tänav 24 ning krohvitud Tallinna tüüpi kortermajad, nt arhitekt Eugen Sachariase kavandatud Kalevi tänav 33 ja arhitekt Karl Tarvase Artur Kapi tänav 1.

Arhitektuurimälestised Tallinnas: Salme 15[4], Salme 17[5], Salme 19, [6], Salme 21[7], Amandus Adamsoni tänav 24[8], Kungla 20[9] ja 22 // Leigeri tänav 1[10], Leigeri tänav 3[11] ja 5[12], Kalevi tänav 27[13], 29[14], 31[15], 33[16], Valgevase tänav 3[17] ja 11[18], Telliskivi tänav 52 ja 54[19], Artur Kapi tänav 1[20], 2[21], 3[22], 4[23], 6[24], 8[25], Aasa tänav 3a[26], Jaan Poska tänav 24 / Roheline aas 6 jt.

Galerii muuda

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 "Tallinna päris oma majad" Jaak Juske blogi, 3. august 2014
  2. Bölau, K. Väljakujunevatest Tallinna elamu tüüpidest. Tehnika Ajakiri, 1931, nr 10.
  3. Tallinn, project Tallinna maja, https://photobuildings.com
  4. Elamu Salme t. 15, 1930. a. kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
  5. Elamu Salme t. 17, 1932. a. kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
  6. Elamu Salme t. 19, 1932. a. kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
  7. Elamu Salme t 21, 1930. a kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
  8. Elamu A.Adamsoni t. 24/ Ao t. 12, 1932. a. kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
  9. Elamu Kungla t 20, 1920.- 1930. aastad kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
  10. Elamu Kungla t 22, 1932. a kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
  11. Elamu Leigeri t. 3, 1920.-1930. aastad kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
  12. Elamu Leigeri t 5, 1920.-1930. aastad kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
  13. Elamu Kalevi t. 27, 1920.-1930. aastad kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
  14. Elamu Kalevi t. 29, 1920.-1930. aastad kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
  15. Elamu Kalevi t. 31, 1920.-1930. aastad kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
  16. Elamu Kalevi t. 33, 1920.-1930. aastad kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
  17. Elamu Valgevase t. 3, 1931. a. kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
  18. Elamu Valgevase t. 11, 1932. a. kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
  19. Elamu Telliskivi t. 52-54, 1931. a. kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
  20. Elamu A.Kapi t. 1, 1935. a. kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
  21. Elamu A. Kapi t 2, 1935. a kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
  22. Elamu A.Kapi t. 3, 1935. a. kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
  23. Elamu A. Kapi t 4, 1935. a kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
  24. Elamu A.Kapi t. 6, 1935. a. kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
  25. Elamu Kapi t 8, 1935. a kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
  26. Elamu Aasa t. 3, 1929. a. kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)

Välislingid muuda

Kirjandus muuda

  • Mark Sepp. Tallinna maja. Hoonetüübi areng ja säästev uuendamine. Ilmumisaasta 2013, 31 lk, ISBN: 9789949210916