Ava peamenüü

Tallinna Issanda Muutmise peakirik

(Ümber suunatud leheküljelt Tallinna Issanda Muutmise kirik)

Tallinna Issanda Muutmise peakirik (vene keeles Церковь Преображения Господня) on sakraalhoone Tallinnas, aadressil Suur-Kloostri tänav 14. Issanda Muutmise peakirik on Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku peakirik.

Tallinna Issanda Muutmise peakirik
Talinn, Issanda Muutmise kirik.jpg
Üldinfo
Ehituse algus 13. sajand
Sissepühitsemine 12/23. november 1732
Renoveeritud 1725–1732, 1827–1833, 1999–2010
Aadress Suur-Kloostri tänav 14, 10133 Tallinn

Tänapäeval kasutab kirikut Tallinna Issanda Muutmise Peakiriku kogudus.

AjaluguRedigeeri

Kirikuhoone Tallinna vanalinnas ehitati algselt 13. sajandil rooma-katoliku kiriku Tallinna Püha Miikaeli naiskloostri peakirikuks. Taani kroonikate põhjal on üritatud tõestada, et kloostri ehitamist alustati 1249. aastal Taani kuninga Erik IV Adraraha soovil, kuid on võimalik, et see aastaarv on kloostri asutamisotsuse tegemise aeg. Kloostri kavatis kujunes pika aja jooksul (150–200 aastat)[1].

Reformatsiooni ajal kloostrit ei suletud ning ka kloostrist vabatahtlikult lahkujaid oli üksnes neli. 1543. aastal sõlmiti Tallinna rae ja aadelkonna vahel kokkulepe, mille tulemusena abtiss Elsebe Soye astus luteri usku ning jätkas valitsemist dominana. Aastal 1629 suri kloostri viimane domina Kate Kudling ning klooster sekulariseeriti. 16. veebruaril 1631. aastal sõlmisid Tallinna raad ja Eestimaa rüütelkond gümnaasiumi asutamise lepingu ning kloostri vara anti üle Tallinna Gümnaasiumile (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium). Kloostri kirik anti Rootsi garnisonile.[1] ning seal tegutses Mihkli kogudus.

Tallinna hõivamise järel Põhjasõjas 1710. aastal asutati Eesti- ja Liivimaa provintsides elavatele venelastele õigeusu kogudusi ja kirikuid eeskätt linnades. Tallinnas peeti õigeusu teenistusi Nikolai kirikus Vene tänaval ja endises luterlikus Mihkli kirikus Rüütli tänaval aastatel 1710–1716. Eestimaa kindralkuberneri Aleksandr Menšikovi nõudmisel andis Tallinna raad Mihkli kiriku kui endise Rootsi riigi omandi üle Vene garnisonile 14/25. veebruaril 1716. aastal. Vene garnisonipolk kasutas kirikut kuni ümberehituseni ning kirikus asus Theodorus Väeülema ikoon ning ka kirikut nimetati Theodorus Väeülema kirikuks. Peakirik pühitseti pärast ümberehitust 1734. aastal Issanda Muutmise püha auks õigeusu Issanda Muutmise peakirikuks (Соборная церковь Преображенiя Господня) ning oli kuni 1900. aastani peakirik (katedraal), kuni Aleksander Nevski katedraali valmimiseni.

Kirikule ehitati torn 1776. aastal, praegused aknad, peauks ja katusekuppel valmisid aastail 1827–1830.

VaatamisväärsusiRedigeeri

Kirikus on barokne ikonostaas (1720), mille kinkis Tallinna linnale Peeter I, ja Eesti silmapaistvaim ja suurim barokkaltar, mis valmis 1719. aastal Ukraina arhitekti, skulptori ja maalija Ivan Zarudnõi juhatamisel ja seati üles 1732. aastal. Altar valmis Moskvas Kunsti Teostamise Palati juhi Ivan Zarudnõi korraldusel ja alluvuses. Tipptasemelist meisterkonda, kuhu kuulus 29 ikoonimaalijat, 8 maalikunstnikku, 7 nikerdajat ja 2 puuseppa, juhtis arhitekt ja maalikunstnik Ivan Tšernavski.

Tallinna Issanda Muutmise peakirikusse on maetud püha märterpiiskop Platon. Tema hauamonumendi autor on kunstnik Amandus Adamson (1931).

Kiriku kellatornis on Tallinna vanim kirikukell (Matthias Beninck, 1575).

Vaata kaRedigeeri

KirjandusRedigeeri

  • Ревельскiй Преображенскiй соборъ. Ревель: Эстляндская губ. тип., 1886. 21 с.
  • Тизик К.А. Исторiя Ревельскaго Преображенскaго собора. Ревель, 1896. 232 с.

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 335–336.

VälislingidRedigeeri