Tallinna Issanda Muutmise peakirik

Tallinna Issanda Muutmise peakirik
Üldandmed
Ehituse algus	13. sajand
Sissepühitsemine	12/23. november 1732
Renoveeritud	1725–1732, 1827–1833, 1999–2010
Aadress	Suur-Kloostri tänav 14, 10133 Tallinn
Koordinaadid	59° 26′ 21,9″ N, 24° 44′ 37,6″ E

Tallinna Issanda Muutmise peakirik (vene keeles Церковь Преображения Господня) on sakraalhoone Tallinnas, aadressil Suur-Kloostri tänav 14.

Kirikut kasutab Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Tallinna Issanda Muutmise peakiriku kogudus.

Ajalugu muuda

Püha Miikaeli naiskloostri peakirik muuda

Kirikuhoone Tallinna vanalinnas ehitati algselt 13. sajandil rooma-katoliku kiriku Tallinna Püha Miikaeli naiskloostri peakirikuks. Taani kroonikate põhjal on üritatud tõestada, et kloostri ehitamist alustati 1249. aastal Taani kuninga Erik IV Adraraha soovil, kuid on võimalik, et see aastaarv on kloostri asutamisotsuse tegemise aeg. Kloostri kavatis kujunes pika aja jooksul (150–200 aastat)^[1].

Rootsi-Mihkli koguduse kirik muuda

Reformatsiooni ajal kloostrit ei suletud ning ka kloostrist vabatahtlikult lahkujaid oli üksnes neli. 1543. aastal sõlmiti Tallinna rae ja aadelkonna vahel kokkulepe, mille tulemusena abtiss Elsebe Soye astus luteri usku ning jätkas valitsemist dominana. Aastal 1629 suri kloostri viimane domina Kate Kudling ning klooster sekulariseeriti. 16. veebruaril 1631. aastal sõlmisid Tallinna raad ja Eestimaa rüütelkond gümnaasiumi asutamise lepingu ning kloostri vara anti üle Tallinna Gümnaasiumile (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium). Kloostri kirik anti Rootsi vägede garnisonile Tallinnas.^[1] ning seal tegutses Mihkli kogudus.

Vene garnisoni kirik muuda

Tallinna hõivamise järel Põhjasõjas 1710. aastal asutati Eesti- ja Liivimaa provintsides elavatele venelastele õigeusu kogudusi ja kirikuid eeskätt linnades. Tallinnas peeti õigeusu teenistusi Nikolai kirikus Vene tänaval ja endises luterlikus Mihkli kirikus Suur-Kloostri tänaval aastatel 1710–1716. Eestimaa kindralkuberneri Aleksandr Menšikovi nõudmisel andis Tallinna raad Mihkli kiriku kui endise Rootsi riigi omandi üle Vene garnisonile 14/25. veebruaril 1716. aastal. Vene garnisonipolk kasutas kirikut kuni ümberehituseni ning kirikus asus Theodorus Väeülema ikoon ning ka kirikut nimetati Theodorus Väeülema kirikuks.

Tallinna Issanda Muutmise peakirik muuda

Pärast ümberehitust pühitseti kirik 1734. aastal Issanda Muutmise püha auks õigeusu Issanda Muutmise peakirikuks (vene k. Соборная церковь Преображенiя Господня) ja anti üle Tallinna õigeusklikest linnakodanikele. Issanda Muutmise peakirik oli kuni 1900. aastani õigeusu kiriku peakirik (katedraal), kuni Aleksander Nevski katedraali valmimiseni.

Aleksander Nevski katedraali valmimise järel Toompeal läks senine venelaste kogudus sinna üle, võttes Issanda Muutmise kirikust kaasa ka suurema osa vallasvarast. Asemele kolis aga kõrvalasuvast väikesest Püha Vladimiri kirikust seal 19. sajandil kujunenud eesti õigeusu kogudus. Alates 1920. aastast kuulub Issanda Muutmise kirik Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule.

Kirikule ehitati torn 1776. aastal, praegused aknad, peauks ja katusekuppel valmisid aastail 1827–1830.

Kiriku juures tegutses 1866. aastal avatud Issanda Muutmise koguduse õigeusu kirikukool (vene k. Церковно-приходское Преображенское училище) ja orbude varjupaik.

Vaatamisväärsusi muuda

Kirikus on barokne ikonostaas (1720), mille kinkis Tallinna linnale Peeter I, ja Eesti silmapaistvaim ja suurim barokkaltar, mis valmis 1719. aastal ukraina arhitekti, skulptori ja maalija Ivan Zarudnõi juhatamisel ja seati üles 1732. aastal. Altar valmis Moskvas Kunsti Teostamise Palati juhi Ivan Zarudnõi korraldusel ja alluvuses. Tipptasemelist meisterkonda, kuhu kuulus 29 ikoonimaalijat, 8 maalikunstnikku, 7 nikerdajat ja 2 puuseppa, juhtis arhitekt ja maalikunstnik Ivan Tšernavski.

Tallinna Issanda Muutmise peakirikusse on maetud püha märterpiiskop Platon, kes maeti kirikusse 1919. aastal, kui enamlased hukkasid ta 14. jaanuaril 1919 Tartus Krediidikassa keldris (vt Tartu Krediidikassa massimõrv). 1930. aastal avati kiriku õues märterpiiskop Platoni rinnakuju ja 1931. aastal püstitati tema hauale eesti marmorist sarkofaag. Tema hauamonumendi autor on kunstnik Amandus Adamson (1931).

Kiriku kellatornis on Tallinna vanim kirikukell (Matthias Beninck, 1575).

Vaata ka muuda

Viited muuda

↑ ^1,0 ^1,1 Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 335–336.

Kirjandus muuda

Ревельскiй Преображенскiй соборъ. Ревель: Эстляндская губ. тип., 1886. 21 с.
Тизик К.А. Исторiя Ревельскaго Преображенскaго собора. Ревель, 1896. 232 с.

Välislingid muuda

Tallinna Issanda Muutmise Peakirik kultuurimälestiste riiklikus registris

[EE-1] 1,0 ^1,1 Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 335–336.

[1]