Tallinna–Haapsalu rongiliin

Tallinna–Haapsalu rongiliin oli reisirongiliin, mis liikus mööda Tallinna–Keila ja Keila–Haapsalu raudteed.

Ajalugu muuda

1869–1870 rajati Tallinna–Keila raudtee Balti Raudtee Seltsi poolt Balti raudtee (Paldiski–Tallinna–Peterburi raudteeliin) ühe osana.
1902. aastal algas raudteeliini ehitus Keila ja kuurortlinna Haapsalu vahel.
1905. aastal avati Keila–Haapsalu raudtee.
1920. aastatel ehitati Rohuküla sadamas basseinidevahelisele kaile laiarööpmeline raudtee
1922–1923 ehitati Sooniste, hilisema Turba raudteejaama lähedal Ellamaa elektrijaam, mis hakkas elektriga varustama Tallinna–Haapsalu liini raudteeobjekte, Tallinna–Pääsküla raudteeliini elektriraudteed ja hiljem ka Nõmmet Tallinna lähedal.^[1]
juunis 1935 võeti reisijate veoks kasutusele Eestis ehitatud diisel-elektriline mootorvagun DeM 31 nimega Lendav Läänlane. Sõit Tallinnast Haapsallu kestis ligikaudu kaks tundi, Rohuküla sadamast sai laevaga jätkata reisi Kuressaarde.^[2]
19. juulil 1958 avati 15,7 km pikkune Pääsküla–Keila elektrifitseeritud raudteelõik.
15. juulil 1965 avati 10,6 km pikkune Keila–Vasalemma elektrifitseeritud raudteelõik.
4. septembril 1981 avati 14 km pikkune Vasalemma–Riisipere elektrifitseeritud raudteelõik.
15. septembril 1995 otsustas Eesti Raudtee haldusnõukogu sulgeda Haapsalu–Riisipere raudteelõigu.
Viimane regulaarne reisirong (DR1A-226) liinil Tallinn–Haapsalu sõitis 22. septembril 1995.^[3]
Novembris 1997 müüs Eesti Erastamisagentuur Riisipere–Haapsalu raudteelõigu (53 km) sümboolse 5300 krooni eest (100 kr/km) Aarne Taalile.^[4]
1. mail 1998 alustas tegevust OÜ Haapsalu Raudtee, mis hankis kaubaveduri seeriast M62-1296, mis nimetati Robertiks. See oli ainsaks veduriks nn Haapsalu raudteel.^[5]
2001. aastal lisandus väike manöövrivedur TGK2-1891, mis toodi Haapsallu kolinud raudteemuuseumi varana Edelaraudteelt.
2004. aasta kevadel algasid raudteel lammutustööd^[6]. Mai alguses koondati kogu personal ja Robert tegi viimased sõidud Haapsalu ja Riisipere vahel.
Keila–Haapsalu raudteest on säilinud 31,6 km pikkune Keila–Turba raudteelõik, mis on elektrifitseeritud ja kuulub Eesti Raudteele.^[7] Säilinud Keila–Turba raudteel liiguvad nüüdisajal Elroni elektrirongid liinil Tallinn–Turba.
11. mail 2017 eraldas valitsus 135 miljoni euro suurusest taristuinvesteeringute programmist kaheksa miljonit eurot Haapsalu raudtee esimese Riisipere–Turba etapi taastamiseks.
Jaanuaris 2019 algasid ehitustööd Riisipere–Turba 6,5-kilomeetrisel lõigul. Ehitus valmis sügisel 2019 ning seejärel taastati rongiliiklus.
8. detsembril 2019 algas regulaarne rongiliiklus Turbaga.^[8]