Taastusarst
Taastusarst (füüsilise meditsiini ja rehabilitatsiooni arst ehk füsiaater) on eriarst, kes on läbinud residentuuri ja saanud ettevalmistuse erinevate funktsioonihäirete diagnoosimiseks ja raviks. Taastusarst võib olla spetsialiseerunud ühele kitsamale valdkonnale, nt lastearst, spordiarst jt.[1]
Taastusarst hindab patsiendi funktsionaalset suutlikkust ja muutuste prognoosi; kaasab vajaduse korral siduserialade spetsialiste; koostab patsiendile sobiva ja konkreetsetes tingimustes tehtava taastusravi plaani; planeerib konkreetse haige taastusravi eesmärke ja tegevuskava nende optimaalseks elluviimiseks lähi- ja kaugemas perspektiivis ning aitab vältida ja ravida taastusravi tüsistusi.[2] Taastusarsti vastuvõtule pääsemiseks on vajalik saatekiri.[3]
Haridus muuda
Tartu Ülikoolis on taastusravi residentuuris õpetatud taastusarste alates 1996. aastat. Residentuuri õppekavad on Euroopa riikidega ühtlustatud.[2] Füsiaatria ja taastusravi residentuur kestab Tartu Ülikoolis 3 aastat. Füsiaatria ja taastusravi eriala koos spordimeditsiini kõrvalerialaga kestab 4 aastat.[4] Aastatel 1996–2010 omandas Eestis taastusarsti eriala 41 taastusarsti.[2]
Euroopa taastusarsti sertifikaadi saamiseks tuleb läbida rahvusvaheline eksam või läbida nn dokumendivoor. Dokumendivooru kaudu on võimalik sertifikaati taotleda arstil, kes on töötanud vähemalt 10 aastat multidistsiplinaarses taastusravi meeskonnas ja avaldanud teatud hulga publikatsioone. 2011. aastal oli Euroopa taastusarsti sertifikaat 5 Eesti arstil.[2]
Viited muuda
- ↑ Rokk, Merle. "Kes on taastusarst?". ravida.ee. Tartu. Vaadatud 16.03.2021.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Lukmann, Aet, Annelii Nikitina. 2011. Taastusravi — nõudlik arstikunst. Eesti Arst, 90: 7, 306-308
- ↑ Eesti Haigekassa. "Taastusravi". Eesti Haigekassa. Vaadatud 16.03.2021.
- ↑ UT. "Erialade programmid". UT.ee. Tartu. Originaali arhiivikoopia seisuga 14.04.2021. Vaadatud 16.03.2021.