Metsauuendus
Metsauuendus on metsamajanduse osa, mille tulemusena tekib noor metsapõlvkond.
Metsauuendus eeldab uuendusraiet. Pärast uuendusraiet on metsal kolm võimalikku uuendusmeetodit: istutamine, külvamine ja looduslik uuenemine. Metsauuendus aitab siduda õhus olevat süsinikku. Süsinik seotakse nii mulda, puutüvedesse kui ka juurtesse. Metsauuendusel on oluline osa nii elurikkuse kui ka metsa ökosüsteemide säilitamisel. Metsade uuendamine on oluline abinõu kliima soojenemise vastu, sest kui me ei istutaks metsa tagasi, oleks meil õhus liiga palju kasvuhoonegaase, mis jääksid sidumata.[1]
Metsaistutus muuda
Enne metsa istutamist kultiveeritakse maapind. Seda tehakse enamasti ketaskobestiga või ekskavaatoriga. Kultiveerimine on vajalik selleks, et kiirekasvulised liigid ei lämmataks istutatud või külvatud taimi. Istutamiseks kasutatakse enamasti istutustoru, labidat või istutuskiilu. Uuenduslikum meetod on kasutada spetsiaalse istutuspeaga ekskavaatorit.[2] Istutusmaterjaliks kasutatakse paljasjuurseid taimi (mille juurekava on lahtine) või potitaimi (mille juurekava on kinnine). Enne paljasjuursete istikute istutamist kärbitakse nende kuivanud juuri. Seda tehakse tavaliselt kirvega või kääridega ja ühekaupa. Enne istutamist tuleb kontrollida taime kvaliteeti. Kui taim on kuivanud või vigastatud ei ole mõtet seda istutada.
Looduslik uuendus muuda
Looduslikku uuenemist kiirendavad langile jäetud seemnepuud. Ühe hektari kohta jäetakse 20-70 seemnepuud.[3] Neilt varisevad seemned annavad aluse uue puistu tekkeks. Lisaks saab looduslikule uuendusele kaasa aidata metsa kultiveerimisega või juurdeistutusega.
Õigusraamistik muuda
Leesikaloo, sambliku ja kanarbiku kasvukohatüübi puistute raiestikud ja hukkunud metsaosad tuleb uuendada männi külvi või istutamise teel.[4] Külvi- ja istutuskohtade algtihedus peab olema[4]:
- hariliku männi külvil vähemalt 3500 külvikohta hektaril;
- hariliku männi istutamisel vähemalt 3000 taime hektaril;
- hariliku kuuse istutamisel vähemalt 1500 taime hektaril;
- aru- ja sookase külvil vähemalt 2500 külvikohta hektaril;
- aru- ja sookase istutamisel vähemalt 1500 taime hektaril.
Igas kasvukohatüübis on ette nähtud, milliseid puuliike sinna võib istutada. Seda sätestab metsa majandamise eeskiri, lisa 2. Mets loetakse uuenenuks, kui hektaril kasvab vähemalt 1500 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku mändi või vähemalt 1000 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku kuuske või vähemalt 1500 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku tamme või vähemalt 1500 1,0 m kõrgust ja kõrgemat muud metsa uuenenuks lugemisel arvesse võetavat puuliiki. Puud peavad olema elujõulised ja paiknema ühtlaselt kogu uuendataval alal. Puude olemasolu pole nõutav hukkunud metsaosas või raiesmikul paiknevates looduslikes sulglohkudes, oksavallidel ja raidmetega tugevdatud kokkuveoteedel.[4]
Kaks aastat pärast lageraiet või metsa hävingut on metsaomanik kohustatud istutama langile uusi istikuid vastavalt seadusele. Metsaomanik on kohustatud tagama metsauuenduse viis aastat pärast raiet. Loo, siirdesoo, madalsoo, raba, osja, tarna ja lodu kasvukohatüüpides peab mets olema uuenenud kümme aastat pärast raiet.
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ "Reforestation can help reverse the climate and extinction crises. It's cost-effective too". Earth Innovation Institute (Ameerika inglise). Vaadatud 16. mail 2023.
- ↑ "Algas metsaistutushooaeg. RMK kasutab metsade uuendamisel tänavu uudseid lahendusi". RMK (inglise). Vaadatud 16. mail 2023.
- ↑ "Metsaseadus–Riigi Teataja". www.riigiteataja.ee. Vaadatud 16. mail 2023.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 "Metsa majandamise eeskiri–Riigi Teataja". www.riigiteataja.ee. Vaadatud 16. mail 2023.