Taarka (film)
"Taarka" on 2008. aasta Eesti dokumentaalaineline draamafilm setu rahvalaulikust Hilana Taarkast.
Žanr | draama |
---|---|
Režissöör | Ain Mäeots |
Stsenarist | Mart Kivastik, Kauksi Ülle, Ain Mäeots, Hardi Volmer, Elo Selirand |
Operaator | Elen Lotman |
Helilooja | Andres Lõo |
Peaosades |
Inga Salurand Siiri Sisask Marje Metsur Riina Maidre Mikko Nousiainen |
Monteerija | Maarek Toompere, Eik Lattu |
Produtsent | Anneli Ahven |
Filmistuudio | Exitfilm |
Aasta | 2008 |
Esilinastus | 11. august 2008 |
Kestus | 94 minutit |
Riik | Eesti |
Keel | eesti, setu |
Eelarve | 7,7 miljonit Eesti krooni |
Ametlik veebileht | |
IMDb profiil | |
Filmiveebi sissekanne |
Filmi on lavastanud Ain Mäeots, nimiosades on Inga Salurand, Siiri Sisask ja Marje Metsur. Enne filmi lavastamist tõi Ain Mäeots 2005. ja 2006. aastal Obinitsas setu seltsimaja õuel lavale Kauksi Ülle kirjutatud näidendi "Taarka", millel film põhinebki.
"Taarka" filmiti 90 protsendi ulatuses Setumaal, kuid filmivõtteid tehti ka Haapsalus, Viljandis, Soomes ja Lätis Kalniene külas.
Süžee
muudaEluloofilm räägib setu rahvalaulikust Hilana Taarkast (1856–1933). Filmi tegevustik jääb ajavahemikku 1861–1933.
Osades:
- Taarka – Inga Salurand, Siiri Sisask, Marje Metsur
- Vasso – Kaarel Oja, Tõnu Oja
- Taarka ema – Liina Tennossaar
- Taarka isa – Peeter Oja
- Vasso ema – Marika Vaarik
- Rüa Piitre – Tanel Jonas
- Rüa Piitre naine – Inara Luigas
- Rüa Ivvan – Riho Kütsar
- Tato – Kirke Kalde, Helge Kalde, Riina Maidre
- Serko – Konrad Ruuben Sepp, August Varustin
- Armas Väisänen – Mikko Nousiainen
- Anna Raudkats – Helena Merzin
- Jaamaülem – Toomas Lõhmuste
- Preester Raag – Peeter Volkonski
Kriitika
muudaFilmi kritiseerijad on esile toonud kolm puudust:
- setu keel ei ole puhas ja sellest on raske aru saada;
- kombeid on kujutatud ühekülgselt, kohati liialdades;
- lool pole loogilist ega head ülesehitust.
Lavastaja Ain Mäeotsal tuli Eesti väiksust arvestades teha karm valik: kas võtta rollidesse setud (kes aga poleks suures osas kutselised näitlejad) või näitlejad (kes aga ei oska suures osas setu keelt). Kuna valik langes näitlejate kasuks, on filmis kuuldava keele kvaliteedis järele antud. Setud on filmis kõlavat nõrka setu keelt kritiseerinud ja kurtnud, et neil on sellest raske aru saada.[1] "Kuigi tegu pole antropoloogilise dokumentaalfilmiga, on keel iga kultuuri lahutamatu osa ning setude puhul ongi ju see peamine erinevus, mis neid eestlastest eristab," toob välja Eva Kübar[2].
Kriitikat on tehtud ka filmis kujutatavate kommete ja maailma kohta. Setu sootska Aare Hõrn on öelnud, et filmitegijad ei arvestanud mõningate oluliste setude kultuuris paika pandud asjadega. Setusid riivab ka filmis sageli ette tulev alkoholijoomise eksponeerimine. Ain Mäeots on süüdistusi pareerinud väitega, et arenevas kultuuris ei saa kõike ühtselt ja kõigile sobivalt kujutada, vaid vastuolude teke on paratamatu.[3] Kriitikud on esile toonud ka karakteriloomise nõrkuse[4] ja ühekülgse setu elu kujutamise.
Filmi stsenaarium erineb oluliselt lavastusest. Mart Kivastik, üks filmi stsenariste, on kritiseerinud vormi ebamäärasust ja vaatepunkti puudumist. "See ei ole folkloorifilm setudest, ja samas ei ole ta ka mängufilm, kus oleks mingi lugu taga. Taarka lugu on seal veel nagu formaalselt olemas, aga ta upub siiski kuhugi sisse ära. Mina püüdlesin oma stsenaariumis ikka tugeva loo suunas, kus oleks lisaks ka setu asi sees. Tahtsin kirjutada väga head ühe naise lugu. Praegu võiksin oma nime sealt rahuga välja võtta, sest minu asja seal enam ei ole."
Tähelepanu on pälvinud ka see, et lavastuses Taarkat mänginud Merle Jääger on filmis vahetatud Inga Salurannast, Siiri Sisaskist ja Marje Metsurist koosneva kolmiku vastu. Lavastaja Ain Mäeots on märkinud, et selle põhjuseks on Jäägeri liig suur side lavastusega, samuti olevat Siiri Sisaskis olnud seletamatu Taarkale omane "võõras" joon, mida Jäägeris kui puhast verd setus ei ole: "Merca on oma loomult nii selge – noh, heas mõttes – ugri-setu. Kui sa vaatad talle näkku, siis – kõhetu mustlasverd naisterahvas ta ei ole! Aga esimene asi, mis Taarka kohta öeldakse: ta on võõrast verd, tal on mustlase veri, ta on nagu Carmen..."
Film arvudes
muuda2008. aasta jooksul käis filmi Eesti kinodes vaatamas 9445 inimest.[5]
Festivalid ja auhinnad
muudaFestivalidel osalemine
muuda- Hamburgi filmifestival (Saksamaa) 2008
- Tallinna Pimedate Ööde filmifestival (Eesti) 2008, Balti täispikkade filmide võistlusprogramm
- Euroopa filmifestival Torontos (Kanada) 2008
Auhinnad
muuda- Tartu armastusfilmide festival tARTuFF 2008 – publikupreemia
- Seto omakultuuripreemia 2008
- Eesti Kultuurkapitali debüüdipreemia 2008
- ETV kultuurisaate "OP!" aasta filmi preemia 2008
Viited
muuda- ↑ Tiiu Laks "Taarka vaim valvas filmi". Eesti Päevaleht, 9.08.2008 (kasutatud 7.09.2009)
- ↑ Eva Kübar "Lauluema Taarka setu kultuuris hulpimas". Postimees, 13.08.2008 (kasutatud 7.09.2009)
- ↑ "Setod keerasid "Taarka" filmitegijatega tülli". Õhtuleht, 23.07.2007 (kasutatud 7.09.2009)
- ↑ Olev Remsu "Libahundi uus tulemine"[alaline kõdulink]. Sirp, 12.09.2008 (kasutatud 7.09.2009)
- ↑ "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 30. aprill 2013. Vaadatud 20. augustil 2012.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
Artiklid
muuda- Rainer Kerge "Miks Merle Jäägeri asemel mängib filmis Taarkat Siiri Sisask?". Õhtuleht, 17. juuli 2007
- "Setod keerasid "Taarka" filmitegijatega tülli". Õhtuleht, 23. juuli 2007
- Maarja Aeltermann "Setomaa müstilisim naine". Postimees, 4. august 2007
- Dagmar Reintam "Kits rongis, kuumarabandus ja uudishimulikud lätlased". Õhtuleht, 25. august 2007
- Lehte Ilves "Haapsalus olid Taarka filmi võtted". Lääne Elu, 25. august 2007
- Veiko Märka "Kuidas tšuhnaad setudest jõhkra filmi tegid". Eesti Ekspress, 1. august 2008
- Pino Jüri "Taarka" – taheti parebahe, a tulõ-õs vällä". Setomaa, ??.??.????
- Rainer Kerge "Setud nägid omakeelset "Taarkat" kõige esimesena". Õhtuleht, 7. august 2008
- Eva Kübar "Taarka traagika Setumaa vihmas". Postimees, 7. august 2008
- Tiiu Laks "Taarka vaim valvas filmi". Eesti Päevaleht, 9. august 2008
- Eva Kübar "Lauluema Taarka setu kultuuris hulpimas". Postimees, 13. august 2008
- Kristiina Davidjants "Taarka" seisab kõrgemal keelenüanssidest". Ärileht, 19. august 2008
- Olev Remsu "Libahundi uus tulemine". Sirp, 12. september 2008
- Olavi Ruitlane "Taarka, loota lugu". Teater. Muusika. Kino, nr 10, 2008, lk 108–113