Taani Kuninglik Teater

Taani ooperimaja

Taani Kuninglik Teater (taani keeles Det Kongelige Teater) on Taani esimene rahvuslik teater ja tähtsaim lavaline meelelahutuskeskus.

Nimetus tähistab tänapäeval nii rahvuslikku etenduskunstiasutust kui ka vana teatrihoonet Kopenhaagenis Kongens Nytorvi väljaku ääres. Taani Kuninglik Teater esitab oopereid ja Taani Kuningliku Balleti (Det Kongelige Balet) vahendusel balletietendusi. 1448. aastasse tagasi ulatub Taani Kuningliku Orkestri (Det Kongelige Kapel) ajalugu, mis tänapäeval on keskendunud klassikalise muusika kontsertidele. Teatri võimkonda kuulub ka sõnalavastuste etendamine.

Taani Kuninglik Teater allub Taani Kultuuriministeeriumile, mis on rahvusteatri staatuses oleva Taani juhtiva teatriühenduse valdusse andnud neli teatrimaja. Vana maja Kongens Nytorvi väljaku ääres on originaalne Taani Kuninglik Teater. Holmenis asuv Kopenhaageni uus ooperimaja Operaen valmis 2004. aastal. Draamaetendusteks mõeldud Stærekassen („Kuldnokapesa”), tuntud ka kui „uus lava” on art déco stiilis vana teatrihoone juurdeehitus. 2008. aastast tegutseb kuninglik mängumaja (Skuespilhuset) Kvæsthusbroenis, mis oma kolme lavaga on Kopenhaageni sõnalavastuste keskus.

Taani Kuninglik teater, Kungens Nytorvi teatrimaja

Ooperi saabumine TaaniRedigeeri

Kopenhaageni elanikud nägid ja kuulsid ooperit esimest korda 1663. aastal. Esimeseks lavastuseks oli Caspar Fürsteri "Cadmo". Etendusi anti linna väljakutel ja raekojas. Kuningas Frederik III-le ooper meeldis ning ta võttis enda peale edasise ooperietenduste korraldamise valdavalt oma lossides. Esimeseks Taanis ette kantud täispikaks ooperiks oli 15. aprillil 1689 saksa trupi esitatud Poul Christian Schindleri ooper "Der vereinigte Götterstreit". See toimus Amalienborgi lossiteatris ja kuulus kuningas Christian V sünnipäevapidustuste programmi. Etenduse ajal süttis aga teatrimaja põlema ja hävis täielikult. Hukkus 180 inimest, nende hulgas helilooja abikaasa ja tütar.

Esimene ooperimajaRedigeeri

1702. aastal rajati Kopenhaagenisse esimene ooperimaja, kus esitati saksa ja itaalia heliloojate teoseid. Kuningas Frederik V andis 1746. aastal muusik C. A. Thielile kuninglikud privileegid muusikaetenduste korraldamiseks. Thiel komplekteeris esimese ooperitrupi ja veenis kuningat rajama ooperiteatri. Novembris 1747 andiski kuningas Frederik V korralduse ehitada Kongens Nytorvi väljaku äärde vastav hoone. Arhitekt Nicolai Eigtvedi projekti järgi ja magistraadi rahadega valminud teater avati 18. detsembril 1748. Pea kohe sai selgeks, et 600 kohaline teatrisaal jääb huvilistele kitsaks. 1749. aastal teatrimaja interjöör moderniseeriti. Istekohtade arvu suurendati 800-ni ning rajati ruumid dekoratsioonide hoidmiseks. 1767. aastal kohandati kuningas Christian VII initsiatiivil tollane kuninglike tallide esimene korrus täiendavaks teatrisaaliks. Hoone ehitati 1842. aastal ümber, kuid suleti 1881. aastal, kuna oli äärmiselt tuleohtlik. Alates 1922. aastast asub nendes ruumides Taani teatrimuuseum.

Kuid ruumipuudus aina suurenes ning hoone polnud eriti niiskusekindel. 1772. aastal otsustati teatrimaja põhjalikult rekonstrueerida. Töid teostati arhitekt Caspar Frederik Harsdorffi plaanide järgi. Teater avati küll 26. märtsil 1773 Johann Herman Wesseli näidendiga "Kierlighed uden Strømper" („Sukkadeta armastus”), kuid paralleelselt etendustega jätkusid kuni 1792. aastani renoveerimistööd.

Selle teatrimajaga plaanis siduda oma tuleviku tulevane muinasjutumeister Hans Christian Andersen kui ta 14-aastase noorukina Odensest Kopenhaagenisse siirdus, et näitlejaks saada. Kuninglikule teatrile ta näitlejana ei sobinud. Siiski võimaldati talle õppida teatri juures tegutsenud balletikoolis ning laulda ka kooris, kuid kuni häälemurdeni. Andersen pakkus teatrile lavastamiseks ka oma näidendeid, kuid needki ei olnud vastuvõetavad.

 
Kuningliku teatri lava ja vaatesaal

AlgupärandidRedigeeri

Saksamaalt pärit Johann Abraham Peter Schulz arendas 18. sajandi keskel välja taani laulumängu (Singspiel). See kujutas endast prantsuse koomilise ooperi ja saksa esitamismaneeri segu. Publikule meeldisid rahvalikud tükid "Gram og Signe" (1756), "Balders død" (1779) ja "Fiskerne" (1780). Selle perioodi tähtsamateks ooperiteks on Glucki mõjutustega Feiedrich Ludwig Aemilius Kunzeni "Holger Danske" (1789) ja "Dragedukken" (1797) ning Edouard du Puy Mozarti mõjutustega "Ungdom og galskab" (1806). 19. sajandi alguses hakkas taanlaste omatoodangus domineerima laulumängu kõrval romantiline ooperistiil. Christoph Weise viljeles ooperites "Sovedrikken" (1809), "Faruk" (1812) ja "Ludlams hule" (1816) Mozarti ja Dittersdorfi stiili. Friedrich Kuhlau teosed "Røverborgen" (1814) ja "Lulu" (1824) viitasid von Weberi ja Cherubini mõjule. Tüüpiliseks romantilise stiili viljelejaks kujunes Johan Peter Emilius Hartmann, kelle "Korsarerne" (1835) ja meistriteoseks tituleeritud "Liden Kirsten" (1846) juhindusid saksa romantilise ooperi põhimõtetest. Parimaks Taani romantilise koolkonna ooperiks on aga peetud Peter Heise teost "Drot og marsk" (1878).

19. sajandi lõpu ja 20. sajandi esimese kolmandiku talendikaim ja väidetavalt ka kõigi aegade parim Taani helilooja oli Carl Nielsen, kelle Wagneri ja verismi mõjutustega "Saul og David" (1902), aga eriti "Maskarade" (1906) on rahvusvaheliselt tuntud teosed. "Maskerade" esmaettekanne Eestis toimus 1999. aastal Vanemuisess. Nende oopuste baasil toimusid suured muudatused Taani ooperite komponeerimise põhimõtetes. Nielseni innustusel kerkis esile terve plejaad vähem või rohkem edukaid ooperikomponiste nagu Richard Straussi jäljendanud Hakon Børresen ja Paul von Klenau, 100-aastaseks elanud Finn Høffding, samuti Paul Schierbeck, Ebbe Hamerik, Karl Clausen, Poul Rovsing Olsen ja Ib Nørholm.

 
Carl Nielsen

Teatrimaja Kongens NytorvilRedigeeri

Pärast absoluutne monarhia kaotamine Taanis 1849. aastal sai kuninglikust teatrist linnateater. Kadus ära senine monopoolne staatust etenduskunstidega tegelenud truppide seas. Uus riigivõim määras, et teater peab teenima kogu rahvast. Tollane Kungens Nytorvil asunud maja oli haledas seisus ning ei kannatanud välja konkurentsi mujal linnas tegutsevate truppidega. Lahendus leiti – tuleb ehitada uus hoone. Vana ooperimaja kohale kavandatava hoone projekteerisid arhitektid William Dahlerup ja Ove Pedersen. Esimene kivi vundamenti asetati 18. oktoobril 1872. Uue Kuningliku Teatri pidulik avamine toimus 15. oktoobril 1874. Ehitamise täielik lõpuleviimine siiski takerdus, sest eelarvelised vahendid lõppesid otsa ja kultuuriministrile avaldati seetõttu parlamendis (Folketing) umbusaldust. Abistava käe sirutas kuulus Taani õllefirma Carlsberg, finantseerides tööde lõpuleviimist. Täielikult sai hoone valmis alles 1883. aastal. Tänaseni tegutsevas ooperi ja ballettide etendamise hoones oli üks lava ning vaatesaalis algselt 1600 (nüüd 1306) kohta. Oli ka suursugune loož kuninglikule perekonnale. Esialgu mängiti tolles rahvusteatri staatuses olevas kultuuritemplis peamiselt itaalia oopereid, kuid 20. sajandi alguses lisandusid repertuaari rahvamuusikal põhinevad teosed. Teatri orkestris alustas teise viiulina oma muusiku karjääri tulevane helilooja ja dirigent Carl Nielsen.

Alates 2012. aastast on kuningliku teatri peadirigendiks Michael Boder ja 2008. aastast ballettmeistriks Nikolaj Hübbe. Ooperietenduste lavaletoomise eest vastutab 2017. aastast 2017 John Fulljames. Draama osa pealavastaja on alates 2015. aastast Morten Kirkskov.

21. sajandi uued teatrimajadRedigeeri

21. sajandil on Kuningliku Teatri tegutsemisvõimalused märkimisväärselt laienenud. 2001. aastal algas Kopenhaageni keskuses otse Amalienborgi kuningalossi ja Marmorkiriku vastas uue ooperimaja ehitus. 15. jaanuaril 2005 avati Holmeni saarel kuningliku galakontserdiga arhitekt Henning Larseni projekti järgi ehitatud Operaen, mis kujunes ooperite ja ballettide esitamise ning kontsertide korraldamise keskuseks. Esimene ooperietendus toimus seal 26. jaanuaril 2005, milleks oli Giuseppe Verdi "Aida". 15-korruselises (viis korrust on maa all) ooperimajas on kaks vaatesaali. Kolme rõduga suure saali kohtade arv varieerub 1492–1703 vahel olenedes kui suurt osa orkestriruumist kasutatakse. Orkestriruumi mahub maksimaalselt 110 muusikut. Teine saal kannab nime Takkelloftet ja mahutab 180 pealtvaatajat. Uus hoone on üks maailma moodsamaid ja tehniliselt paremini varustatud ooperimaju. Vaatesaali akustika on suurepärane, tagades kõikides kohtades hea kuuldavuse. Hoone maksumuseks kujunes ligi 500 miljonit USA dollarit.

 
"Kuninglik mängumaja" Skuespilhuset

2008. aastal valmis arhitektuuribüroo Lundgaard & Tranberg projekti järgi Kuningliku Teatri struktuuri kuuluv Taani Kuninglik Mängumaja (Skuespilhuset), mis on sõnalavastuste keskus. Teater asub Kopenhaageni sadamas Nyhavnis Amalienborgi lossi vahetus läheduses. See marmorist ja klaasist rajatis on ehitatud vee äärde nii, et 40% sellest hoonest asub vee kohal. Mängumajas on kolm saali (650, 250 ja 100 kohta).

Juba alates 1880. aastast oli Kopenhaagenis olnud arutusel sõnalavastusteks spetsiaalse teatrimaja ehitamise vajadus. Kahel korral oli plaan vett vedama läinud maailmasõdade tõttu. Ka rahalised raskused olid olnud ehitamisel takistuseks. Lõpuks pärast 128 aastat kestnud hoovõtmist sai plaan teoks. Tulemus oli sedavõrd hea, et arhitektuuribüroo sai oma töö eest 2008. aastal Briti Kuningliku Arhitektide Instituudi (RIBA, Royal Institute of British Architects) Euroopa auhinna kui aasta parim ehitis Euroopas.

 
"Kuldnokapesa" (Stærekassen)

Kuningliku teatri valduses on ka 1931. aastal valminud „Kuldnokapesa” (Stærekassen), tänapäeval tuntud kui „Uus lava” (Ny Scene). Omal ajal ehitati see Kungens Nytorvile kuningliku teatri laienduseks, et oleks sobiv koht draamaetenduste läbiviimiseks. Selles majas resideeris mõnda aega ka Taani Ringhääling. Kui 2008. aastal valmis Skuespilhuset, rentis kuninglik teater selle etendustemaja Kultuuriministeeriumi halduses olevale Paleede- ja Kultuuriagentuurile (Slots- og Kulturstyrelsen). Tänapäeval kasutatakse seda art déco parimas stiilis ehitatud hoonet ka kontsertideks ja konverentsideks. Etendustesaalis on 775 kohta.