Tšerokii keel
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Tšerokii keel (ᏣᎳᎩ ᎦᏬᏂᎯᏍᏗ Tsalagi Gawonihisdi) on irokeesi keelkonna lõunarühma kuuluv ohustatud keel, mida kõnelevad emakeelena Ameerika Ühendriikides Oklahomas ja Põhja-Carolinas elavad tšerokiid.
Tšerokii keel (ᏣᎳᎩ, tslagi, tsalagi) | |
---|---|
Hääldus | [dʒalaˈɡî ɡawónihisˈdî] |
Kõneldakse |
![]() |
Piirkonnad | Oklahoma ja Põhja-Carolina |
Kokku kõnelejaid | 22 500 (2015. aasta hinnang)[1] |
Keelesugulus |
|
Keelekoodid | |
ISO 639-3 | chr |
![]() |
Tšerokii keel on ohustatud keele staatuses, kuid seda õpetatakse regulaarselt Oklahoma ülikoolis ja Põhja-Oklahoma ülikoolis. Samuti toimuvad keelekursused koolide ja kirikutes juures.[2]
Kõnelejate arvRedigeeri
2010. aasta rahvaloenduse andmetel kõneles keelt 10 400 inimest. 15–20% oskavad lugeda, 5% oskavad kirjutada (1986).[2]
Kõnelejate täpsem piirkondRedigeeri
Tšerokii keel on ainus elav lõuna-irokeesi keel, mis on tänapäeval kasutuses, kuid see on ka suremisohus. Umbes 1000 inimest kõneleb läänepoolses Põhja-Carolina Tšerokii linna läheduses olevas reservaadis – Quallas, kus elab Tšerokii indiaanlaste idagrupp, selle piirkonna lähedal asuvad ka Suured Suitsumäed.[3] Suurem osa keelekõnelejaid elab Tahlequah’i[4] linna läheduses, mis asub kirdepoolses Oklahomas, seal paikneb kaks tšerokii rahva hõimu – Ühinenud Tšerokii Keetoowah'i haru[5] ja Tšerokii Rahva haru[6].
NumbridRedigeeri
Kirjapildis kasutatakse araabia numbreid, kuid hääldus on järgmine:[7]
1 | sa-wu |
2 | ta-li |
3 | tso-i |
4 | nv-gi |
5 | hi-s-gi |
6 | su-da-li |
7 | ga-li-quo-gi |
8 | tsu-ne-la |
9 | so-ne-la |
10 | s-go-hi |
Keele struktuur ja andmedRedigeeri
Tšerokii dialektidRedigeeri
Tšerokii keeles on kolm põhilist murret ehk dialekti. Madalmurre suri umbes 1900. aastal välja. Keskmurret ehk Kituhwa dialekti kõneletakse Qualla piirkonnas ja läänemurret Oklahomas, millel on hinnanguliselt üle 9000 kõneleja[8].
FoneetikaRedigeeri
Kirjapildis ei märgita pikki vokaale ega toone, ei eristata mitmeid g-ga ja k-ga algavaid silpe, ei väljendata h-d ega kõrisulgu silbi lõpus, kuid häälduses need avalduvad.[9] Kõige rohkem sarnaneb keel irokeesi keeltest veel onaida, seneka ja mohoogi keelega.
KonsonandidRedigeeri
Keeles on ainult üks labiaalne konsonant m, mis on suhteliselt uus.
Labiaal ehk
huulhäälik |
Alveolaar ehk
hambasombuhäälik |
Palataal ehk
kõvasuulaehäälik |
Velaar ehk
pehmesuulaehäälik |
Larüngaal ehk
kõrihäälik | |
---|---|---|---|---|---|
Klusiil | t | k | ʔ | ||
Afrikaat | ts | ||||
Frikatiiv | s | h | |||
Nasaal | m | n | |||
Poolvokaal | l | j (y) | ɰ (w) |
VokaalidRedigeeri
Tšerokii keeles on kuus lühikest ja kuus pikka vokaali.
Eesvokaal | Keskvokaal | Tagavokaal | |
---|---|---|---|
Kõrged | i iː | u uː | |
Keskkõrged | e eː | ə̃ ə̃ː | o oː |
Madalad | a aː |
Keeles on ainult üks diftong ehk kaksiktäishäälik ai /ai.
HääldusRedigeeri
Konsonandid g ja d on osades dialektides ja positsioonides helitud.[10] Konsonant D hääldatakse a-na, h hääldatakse ni, W hääldatakse la ja Z hääldatakse no.[11]
GrammatikaRedigeeri
Tšerokii on polüsünteetiline keel, mis tähendab, et morfeeme saab omavahel ühendada pikkadeks sõnadeks. Keeles kasutatakse unikaalset silpkirja märgisüsteemi. Keeles on palju asesõnalisi eesliiteid. Lauses ei tehta soolist eristust, näiteks ᎦᏬᏂᎭ gawoniha võib tähendada, et nii meessoost kui ka naissoost isik räägib, võrdluseks: inglise keeles eristatakse she või he. Verbidel ehk tegusõnadel saab olla asesõnalised eesliited, reflektiivsed eesliited ja derivatiivsed ehk tuletuslikud järelliited, mis tähendab, et selliste afiksite kombinatsioonide puhul võib ühel tegusõnal olla 21 261 muutvormi.
Lausetel on tavaliselt subjekt-objekt-verb sõnajärg.[12] Negatiivsetel lausetel on aga teine sõnade järjestus. Adjektiiv ehk omadussõna on enne nimisõna nagu inglise keeles. Demonstratiivsed sõnad nagu ᎾᏍᎩ nasgi ("mis, see") või ᎯᎠ hia ("see, üks") on nimisõnaühendi alguses.
KeelenäideRedigeeri
Näidistekst tšerokii keeles
Transliteratsioon
Tšerokiikeelne transliteratsioon ladina tähtedes [11] näeb välja selline:
Nigada aniyvwi nigeguda'lvna ale unihloyi unadehna duyukdv gesv'i. Gejinela unadanvtehdi ale unohlisdi ale sagwu gesv junilvwisdanedi anahldinvdlv adanvdo gvhdi.
Tõlge eesti keelde
"Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õiguselt. Neile on antud mõistus ja südametunnistus ja nende suhtumist üksteisesse peab kandma vendluse vaim." Tõlke[13] aluseks on artikkel 1, Inimõiguste ülddeklaratasioonis.
KirjaviisRedigeeri
Kasutatakse Sequoyah’i loodud tšerokii silpkirja, mis koosneb 85-karakterist, ja ladina tähestikku. Tšerokii tähestikus on palju karaktereid, mis on laenatud inglise keelest, kuid Sequoyah ise ei saanud inglise keelest ega ka hääldusest aru ning seepärast näeb tema loodud keeles kõik hoopis teistmoodi välja.[11]
Arvutipõhine tähestik:
a | e | i | o | u | v /ə̃/ | ||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Ꭰ a | Ꭱ e | Ꭲ i | Ꭳ o | Ꭴ u | Ꭵ v | ||||
Ꭶ ga | Ꭷ ka | Ꭸ ge | Ꭹ gi | Ꭺ go | Ꭻ gu | Ꭼ gv | |||
Ꭽ ha | Ꭾ he | Ꭿ hi | Ꮀ ho | Ꮁ hu | Ꮂ hv | ||||
Ꮃ la | Ꮄ le | Ꮅ li | Ꮆ lo | Ꮇ lu | Ꮈ lv | ||||
Ꮉ ma | Ꮊ me | Ꮋ mi | Ꮌ mo | Ꮍ mu | Ᏽ mv | ||||
Ꮎ na | Ꮏ hna | Ꮐ nah | Ꮑ ne | Ꮒ ni | Ꮓ no | Ꮔ nu | Ꮕ nv | ||
Ꮖ qua | Ꮗ que | Ꮘ qui | Ꮙ quo | Ꮚ quu | Ꮛ quv | ||||
Ꮝ s | Ꮜ sa | Ꮞ se | Ꮟ si | Ꮠ so | Ꮡ su | Ꮢ sv | |||
Ꮣ da | Ꮤ ta | Ꮥ de | Ꮦ te | Ꮧ di | Ꮨ ti | Ꮩ do | Ꮪ du | Ꮫ dv | |
Ꮬ dla | Ꮭ tla | Ꮮ tle | Ꮯ tli | Ꮰ tlo | Ꮱ tlu | Ꮲ tlv | |||
Ꮳ tsa | Ꮴ tse | Ꮵ tsi | Ꮶ tso | Ꮷ tsu | Ꮸ tsv | ||||
Ꮹ wa | Ꮺ we | Ꮻ wi | Ꮼ wo | Ꮽ wu | Ꮾ wv | ||||
Ꮿ ya | Ᏸ ye | Ᏹ yi | Ᏺ yo | Ᏻ yu | Ᏼ yv |
LisaksRedigeeri
Sõna tšerokii tuleb kriiki keelest ja tähendab otsetõlkes "teise keelega rahvas". Kuna tšerokii keeles on raske seda sõna hääldada, siis eelistatakse kasutada mugandatud vormi tsalagi.[14]
ViitedRedigeeri
- ↑ Montgomery-Anderson, Brad. 2015. Cherokee Reference Grammar. Norman: University of Oklahoma Press.
- ↑ 2,0 2,1 http://www.ethnologue.com/language/chr külastatud november 2013
- ↑ https://web.archive.org/web/20140426232346/http://visitcherokeenc.com/cherokee-nc-reservation/ (26.04.2014)
- ↑ https://web.archive.org/web/20140625104556/http://cherokee.org/AboutTheNation/Visiting/TahlequahTheCherokeeCapital.aspx (26.04.2014)
- ↑ http://www.unitedkeetoowahband.org/ (26.04.2014)
- ↑ http://www.cherokee.org/ (26.04.2014)
- ↑ https://web.archive.org/web/20150610205911/http://www.tc.umn.edu/~wetz0025/tsalagi/lang/numbers.html külastatud oktoober 2013
- ↑ http://www.ahalenia.com/iws/status.html (26.04.2014)
- ↑ http://www.eki.ee/knab/lat/kblchr1.pdf külastatud oktoober 2013
- ↑ http://www.omniglot.com/writing/cherokee.htm külastatud november 2013
- ↑ 11,0 11,1 11,2 Kenneth Katzner The Languages of the World, 1996.
- ↑ Holmes, Ruth (1977) [1976]. "Cherokee Lesson 23". Beginning Cherokee. University of Oklahoma Press:Norman. p. 209. ISBN 978-0-8061-1463-7.
- ↑ http://www.ohchr.org/EN/UDHR/Documents/UDHR_Translations/est.pdf lk 1
- ↑ Peter K. Austin, tõlkinud Helena Haav, (toim) Margit Ross Tuhat keelt: elavad, ohustatud, hääbunud, 2009.