Tšerokii keel
Tšerokii keel (ᏣᎳᎩ ᎦᏬᏂᎯᏍᏗ Tsalagi Gawonihisdi) on irokeesi keelkonna lõunarühma kuuluv ohustatud keel, mida kõnelevad emakeelena Ameerika Ühendriikides Oklahomas ja Põhja-Carolinas elavad tšerokiid.
| Tšerokii keel (ᏣᎳᎩ, tslagi, tsalagi) | |
|---|---|
| Hääldus | [dʒalaˈɡî ɡawónihisˈdî] |
| Kõneldakse |
 Ameerika Ühendriigid |
| Piirkonnad | Oklahoma ja Põhja-Carolina |
| Kokku kõnelejaid | 22 500 (2015. aasta hinnang)[1] |
| Keelesugulus |
|
| Keelekoodid | |
| ISO 639-3 | chr |
 | |
Tšerokii keel on ohustatud keele staatuses, kuid seda õpetatakse regulaarselt Oklahoma ülikoolis ja Põhja-Oklahoma ülikoolis. Samuti toimuvad keelekursused koolides ja kirikutes.[2]
Kõnelejate arv muuda
2010. aasta rahvaloenduse andmetel kõneles keelt 10 400 inimest. 15–20% oskavad lugeda, 5% oskavad kirjutada (1986).[2]
Kõnelejate täpsem piirkond muuda
Tšerokii keel on ainus elav lõuna-irokeesi keel, mis on tänapäeval kasutuses, kuid see on suremisohus. Umbes 1000 inimest kõneleb läänepoolses Põhja-Carolina Tšerokii linna läheduses olevas reservaadis – Quallas, kus elab Tšerokii indiaanlaste idagrupp. Selle piirkonna lähedal asuvad ka Suured Suitsumäed.[3] Suurem osa keelekõnelejaid elab kirdepoolses Oklahomas Tahlequah’[4] linna läheduses, kus paikneb kaks tšerokii rahva hõimu: ühinenud tšerokii Keetoowah' haru[5] ja tšerokii rahva haru.[6]
Numbrid muuda
Kirjapildis kasutatakse araabia numbreid, kuid hääldus on järgmine:[7]
| 1 | sa-wu |
| 2 | ta-li |
| 3 | tso-i |
| 4 | nv-gi |
| 5 | hi-s-gi |
| 6 | su-da-li |
| 7 | ga-li-quo-gi |
| 8 | tsu-ne-la |
| 9 | so-ne-la |
| 10 | s-go-hi |
Keele struktuur ja andmed muuda
Tšerokii dialektid muuda
Tšerokii keeles on kolm põhilist murret ehk dialekti. Madalmurre suri umbes 1900. aastal välja. Qualla piirkonnas kõneletakse keskmurret ehk Kituhwa dialekti, Oklahomas läänemurret, millel on hinnanguliselt üle 9000 kõneleja.[8]
Foneetika muuda
Kirjapildis ei märgita pikki vokaale ega toone, ei eristata mitmeid g-ga ja k-ga algavaid silpe, ei väljendata h-d ega kõrisulgu silbi lõpus, kuid häälduses need avalduvad.[9] Kõige rohkem sarnaneb tšerokii keel irokeesi keeltest onaida, seneka ja mohoogi keelega.
Konsonandid muuda
Tšerokii eeles on ainult üks labiaalne konsonant m, mis on üsna uus.
| Labiaal ehk
huulhäälik |
Alveolaar ehk
hambasombuhäälik |
Palataal ehk
kõvasuulaehäälik |
Velaar ehk
pehmesuulaehäälik |
Larüngaal ehk
kõrihäälik | |
|---|---|---|---|---|---|
| Klusiil | t | k | ʔ | ||
| Afrikaat | ts | ||||
| Frikatiiv | s | h | |||
| Nasaal | m | n | |||
| Poolvokaal | l | j (y) | ɰ (w) |
Vokaalid muuda
Tšerokii keeles on kuus lühikest ja kuus pikka vokaali.
| Eesvokaal | Keskvokaal | Tagavokaal | |
|---|---|---|---|
| Kõrged | i iː | u uː | |
| Keskkõrged | e eː | ə̃ ə̃ː | o oː |
| Madalad | a aː |
Keeles on ainult üks diftong ehk kaksiktäishäälik ai /ai.
Hääldus muuda
Konsonandid g ja d on mõnes dialektis ja positsioonis helitud.[10] Konsonant D hääldatakse a-na, h hääldatakse ni, W hääldatakse la ja Z hääldatakse no.[11]
Grammatika muuda
Tšerokii on polüsünteetiline keel, mis tähendab, et morfeeme saab omavahel ühendada pikkadeks sõnadeks. Keeles kasutatakse unikaalset silpkirja märgisüsteemi. Keeles on palju asesõnalisi eesliiteid. Lauses ei tehta soolist eristust, näiteks ᎦᏬᏂᎭ gawoniha võib tähendada, et nii meessoost kui ka naissoost isik räägib (võrdluseks: inglise keeles eristatakse she või he). Verbidel ehk tegusõnadel saavad olla asesõnalised eesliited, reflektiivsed eesliited ja derivatiivsed ehk tuletuslikud järelliited, mis tähendab, et selliste afiksite kombinatsioonide puhul võib ühel tegusõnal olla 21 261 muutvormi.
Lausete sõnajärg on tavaliselt subjekt-objekt-verb,[12] aga negatiivsetel lausetel on teine järjestus. Adjektiiv ehk omadussõna on enne nimisõna nagu inglise keeles. Demonstratiivsed sõnad, nagu ᎾᏍᎩ nasgi ("mis, see") või ᎯᎠ hia ("see, üks"), on nimisõnaühendi alguses.
Keelenäide muuda
Näidistekst tšerokii keeles
Transliteratsioon
Tšerokiikeelne transliteratsioon ladina tähtedes[11] näeb välja selline:
Nigada aniyvwi nigeguda'lvna ale unihloyi unadehna duyukdv gesv'i. Gejinela unadanvtehdi ale unohlisdi ale sagwu gesv junilvwisdanedi anahldinvdlv adanvdo gvhdi.
Tõlge eesti keelde
"Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õiguselt. Neile on antud mõistus ja südametunnistus ja nende suhtumist üksteisesse peab kandma vendluse vaim."
Tõlke[13] aluseks on artikkel 1 inimõiguste ülddeklaratsioonis.
Kirjaviis muuda
Kasutatakse Sequoyah’ loodud tšerokii silpkirja, mis koosneb 85 karakterist, ja ladina tähestikku. Tšerokii tähestikus on palju karaktereid, mis on laenatud inglise keelest, kuid Sequoyah ise ei saanud inglise keelest ega hääldusest aru, mispärast näeb tema loodud keeles kõik hoopis teistmoodi välja.[11]
Arvutipõhine tähestik:
| a | e | i | o | u | v /ə̃/ | ||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Ꭰ a | Ꭱ e | Ꭲ i | Ꭳ o | Ꭴ u | Ꭵ v | ||||
| Ꭶ ga | Ꭷ ka | Ꭸ ge | Ꭹ gi | Ꭺ go | Ꭻ gu | Ꭼ gv | |||
| Ꭽ ha | Ꭾ he | Ꭿ hi | Ꮀ ho | Ꮁ hu | Ꮂ hv | ||||
| Ꮃ la | Ꮄ le | Ꮅ li | Ꮆ lo | Ꮇ lu | Ꮈ lv | ||||
| Ꮉ ma | Ꮊ me | Ꮋ mi | Ꮌ mo | Ꮍ mu | Ᏽ mv | ||||
| Ꮎ na | Ꮏ hna | Ꮐ nah | Ꮑ ne | Ꮒ ni | Ꮓ no | Ꮔ nu | Ꮕ nv | ||
| Ꮖ qua | Ꮗ que | Ꮘ qui | Ꮙ quo | Ꮚ quu | Ꮛ quv | ||||
| Ꮝ s | Ꮜ sa | Ꮞ se | Ꮟ si | Ꮠ so | Ꮡ su | Ꮢ sv | |||
| Ꮣ da | Ꮤ ta | Ꮥ de | Ꮦ te | Ꮧ di | Ꮨ ti | Ꮩ do | Ꮪ du | Ꮫ dv | |
| Ꮬ dla | Ꮭ tla | Ꮮ tle | Ꮯ tli | Ꮰ tlo | Ꮱ tlu | Ꮲ tlv | |||
| Ꮳ tsa | Ꮴ tse | Ꮵ tsi | Ꮶ tso | Ꮷ tsu | Ꮸ tsv | ||||
| Ꮹ wa | Ꮺ we | Ꮻ wi | Ꮼ wo | Ꮽ wu | Ꮾ wv | ||||
| Ꮿ ya | Ᏸ ye | Ᏹ yi | Ᏺ yo | Ᏻ yu | Ᏼ yv | ||||
Lisaks muuda
Sõna tšerokii tuleb kriiki keelest ja tähendab otsetõlkes "teise keelega rahvas". Kuna tšerokii keeles on seda sõna raske hääldada, siis eelistatakse kasutada mugandatud vormi tsalagi.[14]
Viited muuda
- ↑ Montgomery-Anderson, Brad. 2015. Cherokee Reference Grammar. Norman: University of Oklahoma Press.
- ↑ 2,0 2,1 http://www.ethnologue.com/language/chr külastatud november 2013
- ↑ https://web.archive.org/web/20140426232346/http://visitcherokeenc.com/cherokee-nc-reservation/ (26.04.2014)
- ↑ https://web.archive.org/web/20140625104556/http://cherokee.org/AboutTheNation/Visiting/TahlequahTheCherokeeCapital.aspx (26.04.2014)
- ↑ http://www.unitedkeetoowahband.org/ (26.04.2014)
- ↑ http://www.cherokee.org/ (26.04.2014)
- ↑ https://web.archive.org/web/20150610205911/http://www.tc.umn.edu/~wetz0025/tsalagi/lang/numbers.html külastatud oktoober 2013
- ↑ http://www.ahalenia.com/iws/status.html (26.04.2014)
- ↑ http://www.eki.ee/knab/lat/kblchr1.pdf külastatud oktoober 2013
- ↑ http://www.omniglot.com/writing/cherokee.htm külastatud november 2013
- ↑ 11,0 11,1 11,2 Kenneth Katzner The Languages of the World, 1996.
- ↑ Holmes, Ruth (1977) [1976]. "Cherokee Lesson 23". Beginning Cherokee. University of Oklahoma Press:Norman. p. 209. ISBN 978-0-8061-1463-7.
- ↑ http://www.ohchr.org/EN/UDHR/Documents/UDHR_Translations/est.pdf lk 1
- ↑ Peter K. Austin, tõlkinud Helena Haav, (toim) Margit Ross Tuhat keelt: elavad, ohustatud, hääbunud, 2009.