Tšekeholo keel
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Tšekeholo keel (Cheke holo)[2] on Austroneesia hõimkonda kuuluv keel, mida kõneldakse Vaikses ookeanis asuvas Saalomoni Saarte saareriiki kuuluval Santa Isabeli saarel. Selles piirkonnas kõneldakse lisaks tšekeholo keelele ka inglise keelt ning veel seitset kohalikku keelt. Tšekeholo keel on selles piirkonnas levinuim keel.[1]
| Tšekeholo keel (Cheke Holo) | |
|---|---|
| Kõneldakse |
 Saalomoni Saared |
| Piirkonnad | Okeaania |
| Kokku kõnelejaid | ~10 800 (1999) [1] |
| Keelesugulus |
Austroneesia hõimkond Kesk-Ida-Austroneesia keelkond Mesomelaneesia keeled Tšekeholo keel |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-3 | mrn |
 Santa Isabel saare kaart | |
Tšekeholo keel on suguluses kokota keelega. Lisaks sellele on veel hulk keeli, mis omavad väga palju sarnasusi tšekeholo keelega. Need on: blablanga, gao ja zazao keeled.[3]
Keele nimetus muuda
Keele nimetuse päritolu muuda
Cheke Holo – sõna-sõnalt inglise keelde tõlkides tähendab «uplands language» ehk «kõrgustike keel» eesti keeles. Keelele on pandud selline nimetus selle kõnelejate asukoha pärast, kes elavad kõrgendikel ja orgudes Saalomoni Saarte mägises piirkonnas.[1]
Muud nimetused muuda
Keele alternatiivsed nimetused on A’ara, Holo, Kubonitu, Maringe (Maringhe), Hograno (Hogirano). [1][3]
Saalomoni Saarte Lõuna-Ida piirkonnas, Maringe's, elanikud nimetasid oma keelt «Maringe», kuid saarte Põhja-Lääne piirkonnas, Hograno's, seda nimetati «Hograno». Alles 20. sajandi teisel poolel keelt hakati nimetama «Cheke Holo» ühte moodi kogu Saalamoni Saarte piirkonnas.[1][3]
Keelkonna andmed muuda
Piirkond, kus kõneldakse muuda
Tšekeholo on keel, mida kõneldakse Saalomoni Saartel. Ethnologue 2010. aasta andmete põhjal kasutatakse keelt Santa Isabeli saarel, täpsemalt: Maringe piirkonnas, Ghnulahaghde külas, Kia District piirkonnas, Hograno ranniku külades, Gao-Bughotu piirkonnas, ka laialipillutatud külades.[1][3]
Kõnelejate arv muuda
Tänapäeval on väga raske tšekeholo keele kõnelejate arvu kindlaks teha. Erinevad andmed:
- Geoffrey M. White «Cheke Holo (Maringe/Hograno) dictionary» andmetel kõneles aastal 1987 tšekeholo keelt umbes 7584 inimest.
- Ethnologue'i 1999. aasta andmete põhjal kõneles tšekeholo keelt emakeelena umbes 10 840 inimest.
- Tšekeholo keelt kõneleb umbes 65–70% Santa Isabeli saare (Saalamoni Saarte suurim saar) elanikest, mis tähendab, et see on peamine keel selles piirkonnas.
Arvsõnad muuda
Tšekeholo keele arvusüsteem [4] muuda
| Arvsõnad | Tšekeholo keeles | Eesti keeles |
|---|---|---|
| 1 | kaisei | üks |
| 2 | pʰei | kaks |
| 3 | tʰiloi | kolm |
| 4 | fati | neli |
| 5 | ɡlimai | viis |
| 6 | nam̥noi | kuus |
| 7 | fitui | seitse |
| 8 | n̥anai | kaheksa |
| 9 | n̥evai | üheksa |
| 10 | nabotʰoi | kümme |
| 50 | ɡlima fului | viiskümmend |
| 100 | kaisei ɣobi | ükssada |
- Arvsõnad 1 kuni 5, 7 ja 10 omavad Austroneesia juuri.
- Pange tähele, et [ m̥ ] arvsõnas 6 nam̥noi ning [ n̥ ] arvsõnades 8 n̥anai ja 9 n̥evai on helitu ning [ n̥ ] mõnikord hääldatakse nagu hn.
Fonoloogia ja foneetika muuda
Ortograafia ja foneetika[3] muuda
| Tähtede ortograafia | Foneetiline sümbol |
|---|---|
| a | a |
| b | b |
| ch | č |
| d | d |
| e | e |
| f | f |
| ḡ | g |
| g | ɣ |
| gh | ɣʰ |
| gn | ɦʰ |
| gnh | ɦʰ |
| i | i |
| k | k |
| kh | kʰ |
| l | l |
| lh | lʰ |
| g | ɣ |
| m | m |
| mh | mʰ |
| n | n |
| n̄ | ŋ |
| n̄h | ŋʰ |
| o | o |
| p | p |
| ph | pʰ |
| r | r |
| rh | rʰ |
| s | s |
| t | t |
| th | tʰ |
| u | u |
| v | v |
| w | w |
| z | z |
Häälikusüsteem muuda
1. Hääldamisreeglid[3] muuda
a) Helisuse järgi jagatakse :
- p, l ja k – helitud häälikud
- m, n, n̄ – helilised häälikud
b) /t(th)/ hääldatakse täpselt samamoodi nagu inglise keeles «the».
c) Tšekeholo keeles viimast häälikut ei hääldata.
d) Nooremad tšekeholo keele kõnelejad arvavad, et /z/ häälikut pole olemas, seega oma kõnes nad hääldavad /z/ asemel /j/. Vanemad inimesed nii ei arva. Seetõttu tänapäeval häälik /z/ kaotab oma tähtsust.
Näide: noored ütlevad [gaiju], vanemad [gaizu].
e) Enamik sõnu, mis sisaldavad häälikut /v/ on laensõnad, mis võeti üle bugotu keelest (Bughotu language).
f) Tšekeholo keeles ei ole olemas häälikut /w/. See häälik leidub mõnedes laensõnades (wiki, wasi).
g) Glotaalsed häälikud on tšekeholo keeles helitud. Kui need seisavad sõnas teste häälikute juures, siis neid eraldatakse apostroofiga ( ' ).
h) Täishäälikute inventaar tšekeholo keeles on pigem ebahuvitav. Keeles kasutatakse viie täishääliku süsteemi, milles heli võib erineda sõltuvalt foneetilisest keskkonnast.
Täishäälikud:[3]
i hääldatakse nagu inglise keeles «eat»
e hääldatakse nagu inglise keeles «egg»
a hääldatakse nagu inglise keeles (esimene a) «banana»
o hääldatakse nagu inglise keeles «open»
u hääldatakse nagu inglise keeles «new»
i) Häälikud, mille moodustamisel tekib suuõõnes või huultel mingi osaline või täielik takistus kasutatakse nende ees tähte h.
Näide:
- m̥ata – interjöör. Hääldatakse nagu [hmata].
2. Vokaalfoneemid[3] muuda
| Eesvokaalid | Keskvokaalid | Tagavokaalid | |
|---|---|---|---|
| Kõrged | i | u | |
| Keskkõrged | e | o | |
| Madalad | a |
3. Konsonantfoneemid[3] muuda
|
Morfoloogia muuda
Tšekeholo keel on aja jooksul kujunenud tugevasti flekteerivaks keeleks. Keel kasutab sõnatuletuses ja vormimoodustuses fleksiooni.[3]
Asesõna ehk pronoomen muuda
On olemas neli arvukategooria liiget: ainsus, kaksus, kolmsus, mitmus.
1. Isikulised asesõnad[3] muuda
| Isik | Ainsus | Duaal ehk kaksus | Triaal ehk kolmsus | Mitmus |
|---|---|---|---|---|
| 1. inklusiivne | iara | tapa | tatilo | tahati |
| 1. eksklusiivne | iara | gepa | getilo | gehati |
| 2. | iaga | gopa | gotilo | gotilo |
| 3. meessoost | mana | phia mare | tilo mare | (hati) mare |
| 3. muu | na'a | repa | retilo | rehati; re'e |
- Duaalsed võtavad vormi –pa (phla – kaks), triaalsed –tilo (tilo – kolm) ja mitmus –hati (fati – neli)
2. Enesekohased asesõnad[3] muuda
| Isik | Ainsus | Mitmus |
|---|---|---|
| 1. inklusiivne | gau iara | gita (tapa, tatilo, tahiti) |
| 1. eksklusiivne | gau iara | gami (gepa, getilo, gehati) |
| 2. | nigo lago | gami (gopa, gotilo) |
| 3. meessoost | ni mana | di (phia mare, tilo mare, mare) |
| 3. muu | ni na'a | di (repa, retilo, re'e, rehati) |
Näide: Hara ni mana – otsida teda
3. Omastavad asesõnad[3] muuda
On olemas kaks tüüpi omastavat asesõna: võõrandamatud ja lahutamatud.
Võõrandamatuid vorme kasutatakse selleks, et näidata, kes omandab teatud toitu, jooki, tubakat ja muud tarbekaupa.
| Isik | Ainsus | Mitmus |
|---|---|---|
| 1. inklusiivne | nogu (nimisõna) iara | noda (nimisõna) (tapa, tatilo) |
| 1. eksklusiivne | nogu (nimisõna) iara | nomi (nimisõna) (gepa, getilo) |
| 2. | nou (nimisõna) iago | nomi (nimisõna) (gopa, gotilo) |
| 3. meessoost | nogna (nimisõna) mana | nodi (nimisõna) (phia, mare) |
| 3. muu | nogna (nimisõna) na'a | nodi (nimisõna) (repa, retilo) |
| Isik | Ainsus | Mitmus |
|---|---|---|
| 1. inklusiivne | nimisõna + ḡu iara | (nimisõna) + da (tapa, tatilo) |
| 1. eksklusiivne | nimisõna + ḡu iara | (nimisõna) + mi (gepa, getilo) |
| 2. | nimisõna + mu iaro | (nimisõna) + mi (gopa, gotilo) |
| 3. meessoost | nimisõna + gna mana | (nimisõna) + di (phia, mare) |
| 3. muu | nimisõna + na'a | (nimisõna) + de (repa, retilo) |
Näited:
- khamegna mana – tema käsi
- dogeḡu iara – minu ema
4. Näitavad asesõnad[3] muuda
On olemas neli demonstratiivi. Inglise keeles need täidavad funktsiooni: this, that, these, those.
| Proksimaalne | Distaalne | |
|---|---|---|
| Ainsus | igne – this/see | igno – that/ too |
| Mitmus | igre – these/need | igro – those/ nod |
Nimisõna ehk substantiiv[3] muuda
a) Kui tegusõnale lisada sufiks -gna, siis sellel on sama funktsioon nagu sufiks -ing inglise keeles. Moodustub nimisõna.
Näited:
- gamu; gamugna – eat / sööma; eating / söömine
- fifilo; fifilogna – look / vaatama; looking / vaatamine
b) Paljud nimisõnad moodustatakse tegusõnadest. Kui helitu sulghälikute (k, p, t) taha lisada h, siis tegusõnast moodustub nimisõna.
Näited:
- ko'u / kho'u – jooma / vesi.
- poloru / pholoru – kompenseerima / kompensatsioon
Artiklid[3] muuda
Artiklid on alati nimisõna taga.
a) Ainsuse artiklid
Näited:
- hore na – a canoe / kanuu
- hore ia – the canoe / kindel kanuu
b) Mitmuse artiklid
Näited:
- hore re – canoes / kanuud
- hore ra – the canoes / kindlad kanuud
Hulgasõna ehk kvantor[3] muuda
Väga sageli kasutatavad kvantorid näitavad, kas tegemist on ühe üksusega või määratlematu arvuga.
Üksikasju tähistatakse numbriga üks (kaisei), kollektiive mõistetega keha (mõned, aga mitte teised), ḡoro (kõik rühmast), ḡoro (kõik väga suurest hulgast).
Näited:
- kaisei sua na – üks laps
- keha sua re – mõni laps
- ḡoro sua re – kõik lapsed (teatud rühmas kõik)
- ḡoro sua re – kõik lapsed (teatud suures hulgas kõik)
Omadussõna ehk adjektiiv[3] muuda
a) Omadussõnad, mis kirjeldavad isikut või asja on alati nimisõna järel.
Näited:
- mae bi'o – suur mees
- kho'i rifu – külm vesi
b) Paljud omadussõnad on moodustatud tegusõnadest. Tuleb lisada sõnale eesliidet na või moodustada nihe konsonantide vahel: f muutub fn-ks, s muutub sn-ks.
Näited:
- mhagu / namhagu – kartma/ arg
- fotho/ fnotho – sulgeda/ suletud
Tegusõna muuda
Lühendid, mida näidetes kasutatakse:
- v – verb
- Sg – ainsus
- Ng – eitav kõneliik
- Pr -olevik
- Ipf – lihtminevik
- Sm – subjektimarker
- art – artikkel
1. Sihiline / Sihitu tegusõna[3] muuda
Sõnavormid ni ja di määravad mõlemad objekti, mis kuulub kolmandale isikule.
Ainsuses kasutatakse ni ja mitmuses di.
Näited:
- atha ne na – saama (seda)
- athadina – saama need
2. Eesliide[3] muuda
a) Sihitu tegusõna muutub sihiliseks kui sellele lisada eesliidet fa.
Näide:
- lehe – surema / falehe – tapma (põhjus surra)
- karha – elama / fakarha – salvestama
b) Kui omadussõnale, mis määrab tegevust, lisada eesliidet fa, siis see funktsioneerib sihiline tegusõnana.
Näide:
- brahu – pikk / au fabrahu – jääda kauemaks ajaks
- bi'o – suur / eha fabi'o – karjuda valjult
c) Paljudes olukorraduses tegusõna funktsioon sõltub kontekstist ja teksti tähendusest.
3. Reduplikatsioon[3] muuda
a) Tšekeholo keeles on olemas skeem (CVVCVCV), mille järgi toimib reduplikatsioon. Tuleb kustutada sõnas vormis teine konsonant.
Näide:
- dalu / daudalu
b) Reduplikatsioon on väga oluline tegusõna moodustamisel.
c) Ühest küljest, reduplikatsiooni tõttu muutuvad sihitud tegusõnad sihilisteks.
Näited:
- fruni / fufruni- olema kaetud / katma
- fliti / fifliti- olema eemaldatud / eemaldama
d)Teisest küljest, reduplikatsioon võib näidata ka seda, et tegevus võib uuesti toimuda või kesta pikemat aega.
Näited:
- tel / tetel- minema / reisima
- aknu / a'aknu – tabama / lööma
4. Ajavormid muuda
a) Lihttulevik[3]
Kui lauses leidub na tegusõna ees, siis tegu on lihtmineviku lausega.
Näide:
- Iago na poloru ka John ia. – Sul tuleb maksta Johnile kompensatsiooni.
Sul tulevik maksta komp. John'ile art.
- Kui lauses leidub ne tegusõna ees, siis tegu on mineviku lausega. See tähendab, et tegevus toimus lähimas minevikus.
Mineviku määrab ka tegusõna ees seisev neke, mis tähendab « eile».
Näide:
- Ne tei ugra. – Ta läks kalale.
Ipf. minema kala
- See, et tegevus on lõpetatud minevikus näitab hi. See seisab tegusõna taga.
Näide:
- La deni hi mana ia. – Ta juba leidis selle.
Praegu leidma lõp. ta art.
c) Olevik[3]
Kui lauses leidub te tegusõna taga, siis tegu on oleviku lausega. Te ei tähenda ainult oleviku, vaid see võib olla ka asesõna: «mis», « kes», «mida». Tihti te järel tuleb la, mis tähendab «praegu», «kohe».
Näide:
- Kaisei mae chari te la tei gno. – Mees jookseb kiiresti (tormab) seal.
Üks mees jooks. Pr. praegu tulema seal
Määrsõna ehk adverb[3] muuda
a) Kui omadus- või tegusõnale lisada eesliidet fa, siis need muutuvad määrsõnaks.
Näited:
- di'a – halb / cheke fadi'a (fa + di'a) – rääkima halvasti
- keli – hea / eni fakeli (fa+ keli)- tegema hästi
b) Väike arv tegusõnu võivad funktsioneerida määrsõnana. Need on : fodu – koos olema, sopa – eraldatud olema, koko – ära viskama.
Näited:
- loku fodu – töötama koos
- au sopa – jääma eraldi
c) Teatud hulgal määrsõnadel on erinev tähendus, sest nad muudavad tegevuse eesmärke. Sellised määrsõnad eelnevad tegusõnale, mida nad muudavad.
Näited:
- hoḡla – just, simply / lihtsalt
- roi – somewhat, slightly / veidi, pisut
- the'ome ra'e – not very / mitte väga
d) Tegusõna taga tulevad järgmised määrsõnad:
- fara – väga
- tahu, bi'o – äärmiselt
- tafri – sihitult
- kolho – ainult, kergesti
Eessõna[3] muuda
On olemas kaks peamist eessõna, need on ka ja ke.
a) Eessõna ka on väga mitmekesine, see tähistab asukohta (juures) , näitab aega (ajal), põhjust (sest, et; alates) ning on kaasaaitav (koos).
Näited:
- ka Fraede – Reedel
- fnera ka naflahi – noaga haavata
b) Eessõna ke kasutatakse koos mõistetega (sees, üleval, all), et näidata objekti asukohta. Selle kombinatsiooni tõttu moodustuvad järgmised eessõnad : allpool, seespool, eespool.
- ke lamna – seespool
- ke kligna – eespool
- ke apre – allpool
c) Kui on vaja näidata kindla isiku asukohta, siis tuleb võtta aluseks balu ning lisada sellele järelliidet –gna ainsuse puhul ja –di mitmuse puhul.
Näide:
- Balugna mana – temaga (meessoost isik)
Süntaks ehk lauseõpetus muuda
1. Sõnade järjekord[3] muuda
Tšekeholo keeles puudub kindel põhisõnajärg. Lauseid on võimalik järjestada kolmel viisil: SVO (subjekt – verb – objekt), VSO (verb -subjekt – objekt), VOS (verb – objekt – subjekt).
a) SVO, VSO, VOS on sõnajärjekombinatsioonid, mida kasutatakse iseseisvas jaatavas lauses, kus alus märgib kuulajale tuntud asja.
c) Keele kõnelejad konstrueerivad lauseid kõigi kolme kombinatsiooni alusel võrdse sagedusega.
d) VSO kombinatsiooni järgi ehitatud lause on keerulisem, sest verbile kuuluv objekt on lauses varjatud.
2. Sidesõna ehk konjunktsioon[3] muuda
a) Keele struktuuris on olemas mitu sidesõna tüüpi.
b) Pärisnimed ja kohanimed on ühendatud omavahel sidesõna ge abil. Eesti keeles see täidab ja sidesõna funktsiooni.
Näide:
- Florence ge Henry. – Florence ja Henry.
c) Kui lauses tahetakse ühendada omavahel kindlat isikut ja isikulist asesõna, siis tuleb kasutada duaalset või triaalset isikulist asesõna, mis täidaks sidesõna funktsiooni.
Duaalsed on : tapa, gepa, gopa, phia mare, repa.
Triaalsed on : tatilo, getilo, gotilo, tilo mare, retilo.
Näide:
- Gopa John – Sina ja John.
d) On olemas veel suur hulk sidesõnu, mida kasutatakse sõnade ühendamiseks.
Need on:
- nu – tähendab eesti keeles: kuid, aga.
- ba – tähendab eesti keeles: või.
- ani, dani – tähendab eesti keeles: kuigi, samal ajal.
- gile – tähendab eesti keeles: kuni, enne.
- tahugna – tähendab eesti keeles: alates, pärast.
- naugna – tähendab eesti keeles: sest, selle tõttu.
e) On olemas veel hulk sõnu, mille funktsiooniks on sõnade ühendamine.
Need on:
- glahu – tähendab eesti keeles: juhul kui.
- na egu nu / na – tähendab eesti keeles: vastasel juhul, muidu.
- neu ba ne – tähendab eesti keeles: kuigi, isegi kui.
Näide:
- Fasosobo ni hore, na elo. – Viska ankur vette, vastasel juhul kanuu triivib teise kohta.
3. Eitav kõneliik[3] muuda
a) Eituse puhul kasutatakse the'o, mis viitab sellele, et tegevus on ebaõnnestunud või puudub mõni objekt lauses.
Näide:
- The'o mola. – Siin pole kanuud.
Ng. kanuu
b) Eitust on võimalik väljendada paigutades eituse määrajat (the'o) positiivse väide taha.
Näide:
- Neke au mamagra foafota teuana the'o. – Siin ei olnud mingit kaklemist või jaotamist.
c) Muud eituse vormid, mis on moodustatud the'o baasil.
Need on:
- the'oli- tähendab eesti keeles: midagi
- the'othe'o- tähendab eesti keeles: pole piisav
d) Kui tegusõna on eitav, tuleb kasutada vormi the'ome (või selle lühedi: thome).
e) Eituse vormid tuleb alati panna tegusõna ette.
f) Eituse vormil on sama tähendus nagu inglise keeles not, mille funktsiooniks on lause eitamine.
Näide:
- Neke the'ome tei Buala sara ia. – Ma ei lähe Bualasse.
Ng. v. Buala Sm. Sg.
g) Üldeituse puhul eitatakse lausega väljendatud tervikuna. Selleks kasutatakse blahi, mis seisab tegusõna ees ning tähendab «üldse mitte» eesti keeles.
Näide:
- Iara blahi he tei va'e. – Ma ei läinud kalale
h) Kui tahetakse väljendada negatiivset soovi või tahet, siis kasutatakse alust tira.
Tira tähendab eesti keeles: ei taha, keelduma.
4. Küsilause[3] muuda
Tšekeholo keeles küsimusi esitatakse väga sageli intonatsiooni kaudu. Sel juhul ei kasutata küsisõnu.
a) Küsilause lõpus tavaliselt seisab sõna, mis viitab objektile.
Näide:
- Aḡe noda, ba? – Lähme, hea küll?
- Selles küsilauses intonatsiooni tõstab osake ba.
b) On olemas teatud hulk küsisõnu, mida kasutatakse küsilausete üles ehitamiseks.
Need on:
- hei – kes?
- enha / unha – mis?
- niha – kui palju? millal?
- neha – miks?
- heva – kes?
Näide:
- Hei si te eha ia? – Kes karjus?
c) Küsisõnad niha ja heva seisavad alati küsilause lõpus.
Näide:
- Neke mei mana niha? – Millal ta tuli?
d) Küsisõna unha seisab alati pärast tegusõna.
e)Teatud olukordades võib küsisõna hei tähendada mitte «kes?», vaid «mis?».
Näide:
- Hei sago nanhamu na ia? – Mis su nimi on?
f) Mõnikord küsisõna hei võib tähendada ka «kelle?».
g)Küsisõna heva (kus?) võib teatud küsilauses tähendada «mees / naine kus?» või «grupp kust?».
Võrdlus eesti keelega muuda
1. Erinevused[3] muuda
Tšekeholo keeles on 5 täishäälikut, eesti keeles aga 9. Tšekeholo keeles puuduvad eesti keelele omased : õ, ä, ö, ü.
Tšekeholo keeles on 3 helitut häälikut, eesti keeles aga 12. Eesti keeles on veel: k, p, t, f, h, s, š, z, ž.
Tšekeholo keeles on 3 häälikut, mis puuduvad eesti keeles: ɣ, ḡ, n̄ .
Tšekeholo keeles puuduvad sellised häälikud: š, ž.
Eesti keele põhisõnajärjeks on SVO. Tšekeholo keeles puudub kindel põhisõnajärg. Lauseid on võimalik järjestada kolmel viisil: SVO , VSO, VOS.
2. Sarnasused[3] muuda
Sarnased täishäälikud : a, e, i, o, u.
Sarnased helitud häälikud : b, d, g.
Kirjaviis muuda
Tšekeholo kirjaviisi aluseks on ladina põhitähestik. Kasutatakse klassikalist ladina tähestikku, mis koosneb 26-st tähest. [1]
Need on: Aa, Bb, Cc, Dd, Ee,F f, Gg, Hh, Ii, Jj, Kk, Ll, Mm, Nn, Oo, Pp, Qq, Rr, Ss, Tt, Uu, Vv, Ww, Xx, Yy, Zz.
Tšekeholo keele kirjasüsteem põhineb IPA (International Phonetic Alphabet) tähestiku süsteemile, mille funktsiooniks on foneetika tähistamine.[3]
Sõnade kirjutamine toimub vasakult paremale. [1]
Huvitav informatsioon muuda
1. Kirjaoskus muuda
- 50 % tšekeholo keele kõnelejatest oskavad lugeda ja kirjutada. [5]
2. Keel ja religioon muuda
- 97% tšekeholo keele kõnelejatest on kristlased. [5]
3. Murded muuda
Keeles on kaks suuremat murderühma: Maringe ja Hograno murded. [6]
Need inimesed, kes elavad Saalomoni Saarte Lõuna-Ida piirkonnas kõnelevad Maringe't ja need, kes elavad Põhja-Läaane piirkonnas, kõnelevad Hograno't. [6]
Hograno kõnelejad ei tunnusta Maringe't ja vastupidi. Keelele pandi nimetus Cheke Holo kui alternatiivne nimi. [6]
Vahe kahe dialekti vahel on ainult mõnedes leksikaalsetes olukordades. [6]
Fonoloogiline struktuur on samasugune. [6]
Tänapäeval teevad mõlema dialekti kõnelejad tihedat koostööd ning käivad ühes kirikus, mida varem ei tehtud. [6]
4. Rahvas muuda
- Tšekeholo keele kõnelejad nimetavad oma keelt «Cheke Tahati», mis tähendab: keel, mis hõlmab meid kõiki. [6]
5. Kuulamine muuda
- Tšekeholo keele kõnet saab kuulata siin. «Kristlaste muusika, laulud ja hümnid» [7]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 http://www.ethnologue.com/language/mrn
- ↑ http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=lg&lang=et&kohanimi=cheke+holo&f2v=Y&keel=&f3v=Y&allikas=&staatus=&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&f14v=Y&of=tb
- ↑ 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 3,10 3,11 3,12 3,13 3,14 3,15 3,16 3,17 3,18 3,19 3,20 3,21 3,22 3,23 3,24 3,25 3,26 3,27 3,28 3,29 3,30 3,31 3,32 Geoffrey M. White Cheke Holo (Maringe/Hograno) dictionary Pacific Linguistics, 1988
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. mai 2015. Vaadatud 24. novembril 2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ 5,0 5,1 http://www.joshuaproject.net/people-profile.php?peo3=13548&rog3=BP
- ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 6,5 6,6 http://www.seameo.org/_ld2008/doucments/Presentation_document/BoswellChekeHoloOrthography.pdf
- ↑ http://globalrecordings.net/en/program/C80187